Meelis Luik: mu oma isa tegi mulle halba

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maja Stockholmis, mille remontimine ajas isa ja poja Luiged teineteisega tülli.
Maja Stockholmis, mille remontimine ajas isa ja poja Luiged teineteisega tülli. Foto: Erakogu

Kaks Stockholmi elanikku süüdistavad Pärnu ilmalikku matjat Taivo Luike lõpetamata ehitustööde eest raha välja petmises. Looga on seotud ka Luige Rootsis elav poeg Meelis.

Postimehel ei õnnestunud enne loo ilmumist Meelis Luigega kontakteeruda, kes aga nüüd võttis ise toimetusega ühendust, et avaldada oma nägemus sellest piinlikust loost.

Siia on lisatud ka Taivo Luige täiendav selgitus, milles mees kinnitab, et ta toimis ausa ettevõtjana kuid sattus poja väljapressimise ohvriks.

Meelis Luik:

Ma olen väga õnnetu, sest ma ei tea mitte ühtegi teist inimest, kes saaks öelda: mu oma isa tegi mulle halba ja keeras minu edasise elu kihva. Ta pettis mind ja minu kahte klienti, kes on väga toredad inimesed.

Kogu asi sai alguse eelmise aasta kevadel, kui tahtsin lõpuks hakata ise enda heaks ehitusettevõtjana töötama.

Käisin ligi aasta jooksul pea kolmekümne arhitektiga kohtumas. Rootsis ei ole üldse kerge inimeste usaldust võita ja oma äriga alustada. Lõpuks tekkis arhitekt Anna-Karin Ljunghil tekkis minu vastu usaldus ja ma asusin tema suvemaja remontima. Kõik läks hästi, sest mehed tegid väga head tööd. Ärkasin üle pika aja igal hommikul naeratus näol, sest kõik sujus minu parimate soovide järgi.

Kui Ljungh pakkus mulle oma kliendi korteri remontimist, siis sain aru, et vajan ametlikult registreeritud firmat. Mõtlesin, et mul ei ole 50 000 rootsi krooni, mis on siin vajalik ettevõtte asutamiseks. Helistasin isale (Taivo Luik), et temalt abi küsida.

Isa ütles, et temal on firma ning ta lubas minuga koos ausalt tegutseda. Klientide ettemaksud laekusid isa arvele ja kõik näis sujuvat. Ettemaks oli vajalik selleks, et tuua Eestist odavamalt ehitusmaterjale. Arvestasin ise materjali kulu kuni viimse naelani kokku selliselt, et ehituse esimene etapp oleks saanud valmida ja maja nö katuse alla. Järgmine ettemaks oleks olnud vajalik juba hiljem siseviimistlustöödeks.

Kui ühel päeval helistas üks töömeestest, et isa oli käskinud neil töö lõpetada ja koju tagasi tulla, siis mulle kukkus see pähe justkui selgest tavast. Ütlesin meestele, et teeme tööd edasi sest kõik on pooleli. Kuid isa oli selgitanud, et enam materjale ei tule ja rohkema töö eest ta maksta ei saa. Kusjuures ka ettevõtte müümisest mingisugusele Panama omanikule polnud ta hinganudki.

Nüüd on siis selline olukord, et mina, kes ma otsisin kliendid, olen neile justkui moraalselt ligi kaks miljonit Rootsi krooni võlgu, sest isa ei kavatsenudki ettemaksu saadud raha tellimuse täitmiseks kulutada.

Olen hiljem uurinud, et ta kulutas raha kõigele muule: ostis oma naisele džiibi, käis Kreekas reisimas ja ehitab sauna.

Minu telefonikõnedele ta ühel hetkel enam ei vastanud. Kui helistasin tema abikaasale, siis naine ütles, et minul pole siin midagi nõuda, sest mind kasutati kogu selles loos vaid tõlgina.

Ma ei kujuta ette, miks inimene asutab firma ja selle asemel, et sellega tööd teha, müüb üle öö maha. Mingid kahtlused tekkisid isa suhtes, kui me pärast ettemaksu saamist rääkisime materjalide ostmisest. Ta rääkis väga imelikest tehingutest, et materjali ostmiseks võttis justkui raha sulas ühest pangast välja ja viis siis teise panka. Hiljem olen mõelnud, et äkki oli see mingisugune maksudest kõrvale hoidmise skeem.

Ma tahan oma elu ausalt ülesse ehitada, aga nüüd ma ei tea, kuidas ma siin Rootsis inimestele otsa vaatan ja kas mind üldse tõsiselt võetakse.

Taivo Luik:

See Rootsi afäär sai alguse sellest, et poeg Meelis kutsus mind sinna ehitama, et teda aidata.

Tema viis mind kokku enda poolt leitud klientidega. See, mida nemad seal omavahel rootsi keeles rääkisid, sellest mina aru ei saanud.

Mina soovisin lihtsalt oma poega aidata ja alguses tunduski kõik hästi olevat. Kuid siis hakkasid saabuma telefonisõnumid, millega meelis nõudis endale igalt objektilt 22protsendilist vahendustasu. Vastasin talle, et see pole võimalik, sest muidu ei saa ma meestele palka maksta ja ka ehitusmaterjalide hinnad on Eestis ligilähedaselt samasugused nagu Rootsis.

Mul on rootslastega tehtud tehingute suhtes olemas kõik dokumendid. Väited selle kohta, et olen käinud Kreekas reisimas ja naisele džiibi ostnud, ei pea mitte kuidagi paika. Minul on alles paberid kõikide tehingute ja Rootsi viidud materjalide suhtes ning minu hinnangul sai kõik makstud summad nii tegelikult tehtud tööde kui ka materjalidega kaetud.

Meelis oli see, kes soovitas meestel tööriistad objektile jätta. Temal olid objekti võtmed ja ta oleks need tööriistad sealt ära viinud.

Meelis nõudis minult pidevalt raha. Raha, mis ma talle maksin, palus ta kanda oma elukaaslase arvele. Põhjus on selles, et ta oli kohtu all tehingute pärast mis ta tegi sotsiaaltöötajana oma hoolealuse rahadega ja tema vastu kehtivad Rootsis varalised nõuded.

Viimaseks piiriks sai, kui ta nõudis, et ostaksin välja Meelise elukaaslasele kuluva maja Saaremaal, mis oli kiirlaenu pandiks antud. Kuid minul sellist raha ei olnud.

Ta on Rootsis ka mingisugune motomees ning hakkas mind siis karistustega ähvardama.

Kui käisin viimati Rootsis, siis sain aru, et asjad enam nii edasi minna ei saa. Kohtasin juhuslikult meest, kelle tausta ma ei uurinud ja kes ostis minu firma ära.

Raha, mis ma tehingust sain oli palju väiksem sellest summast, mis varasemate tehingutega liikusid. Fakt on see, et mina pole tänase päeva seisuga kellelegi võlgu, külla aga on võlad Meelisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles