Loata kortereid rajanud mehed lõid hoiu-laenuühistu

Kinnisvara arendamisega tegelev Dmitri Perepelitsõn väidab, et kuigi 130-ruutmeetrine ateljeekorter on jagatud kaheks eraldi kanalisatsiooniga toaks, pole need päriselt korterid, vaid mõttelised osad korterist.

FOTO: Andres Haabu / Postimees

Reklaamikampaanias 13-protsendist intressi pakkuva Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu omanikel on kirju minevik.

Hoiu-laenuühistu telefonil vastanud neiu selgitas, et sellist tasuvust võimaldab investeeringu kiirus - kolm kuni viis kuud. Plaani kohaselt ostavad nad renoveerimist vajava kinnistu, renoveerivad ning müüvad maha. Praegu on neil kesklinnas ja Kadriorus viis maja ning kaks krunti. 

Juunis asutatud hoiu-laenuühistu omanikeks on Dmitri Perepelitsõn, Maksim Sorokin ja Ukraina päritolu Tatyana Daniletska. 

Äriduo Perepelitsõn ja Sorokin on mitmeid kordi ehitanud loata "kuutkortereid" - nii sai Lasnamäe tagaotsas asunud Sinimäe 7 asuvast 130 m2 suurusest korterist kaheksa väiksemat. Ka Kunderi tänava endisest kauplusepinnast sai 16 eraldi ruumi, kirjutas Postimees aasta alguses. Luba ümberehitusteks polnud. Tänavu veebruaris kirjutas Perepelitsõn riigikogule, et remonttöödeks loa saamine on liiga keeruline.

Perepelitsõn tõi kohtumises Postimehega näiteks, et nad ostsid 300 000 euroga Vilmsi 31 krundi, millel on kaks maja, ühes korterid 1-8 ja teises 9. Nad müüsid number 9 maha 105 000 euroga ning peale remonti oli teise maja väärtus 780 000 eurot. Kinnistusraamatust nähtub, et meestele kuuluval majal on 200 000 eurone hüpoteek Hüpoteeklaenu kasuks. Korteritega nad enam ei tegele, sõnas arendaja. 

Möödunud aastal lubasid  Estonian Real Estate OÜ ja Fond Control OÜ, mille omanikuks samad mehed olid, sama skeemi aluses 15-protsendilist intressi. Tegevusluba polnud neil ka siis. "Me väljendasime end valesti," möönis Perepelitsõn. Hoiu-laenuühistu lõid nad tema sõnul kahel põhjusel - esiteks on see piisavalt paindlik eesmärkide saavutamise viis ja teiseks jätab see inimeste raha Eestisse. Eesmärk oleks anda 5000 inimesele kodu aastaks 2020. 

Tagasi üles