Rahandusministeerium tahab finantsinspektsioonile pankade ülevõtmise õigust
7. oktoober 2014, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooskõlastusringile saadetud finantskriisi ennetamise ja lahendamise eelnõuga plaanib rahandusministeerium finantsinspektsioonile senisest märksa laiemaid volitusi: näiteks võib inspektsioon nõuda panga struktuuri muutmist või pangajuhtide väljavahetamist, aga ka panga juhtimise üle võtta.
«Eelnõuga nähakse ette meetmed, millega saab eelkõige lähtuvalt avalikest huvidest kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või seda võimalikult minimaalse kuluga ühiskonna ja maksumaksjate jaoks lahendada,» kirjutab ministeerium seletuskirjas. Eelnõu aluse on EL kriisilahendusdirektiiv.
Seaduseelnõu sätestab kriisiolukorda ettevalmistavad meetmed eesmärgiga tagada valmisolek võimaliku kriisi efektiivseks lahendamiseks. Näiteks pannakse pankadele kohustus koostada regulaarselt finantsseisundi taastamise kavasid. Samuti peab kriisilahenduskava iga panga või pangandusgrupi kohta koostama finantsinspektsioon.
Lisaks saab inspektsioon õiguse nõuda panga juriidiliste või operatsiooniliste struktuuride muutmist, näiteks investeerimispanganduse osa lahutamist tavapangandusest. Täpsemalt reguleeritakse, kuidas pangagrupis saab kokku leppida eri üksuste finantsilist toetamist.
Veel näeb eelnõu ette meetmed varajaseks sekkumiseks, et ennetada kriisiolukorda. Kui pank ei ole veel maksejõuetuks muutunud, on finantsinspektsioonil õigus nõuda pangajuhtide väljavahetamist ja kasumist väljamaksete tegemise keelustamist. Samuti võib inspektsioon panga juhtimise vajadusel üle võtta, ehk määrata panka juhtima ajutise erihalduri.
Finantsinspektsioon saab enda käsutusse nn kriisilahendusmeetmed. Keskne meede on panga kohustuste konverteerimine omakapitaliks või üldse nende mahakirjutamine, mis jätab võlausaldajad teatud ulatuses rahast ilma. Lisaks on meetmete seas nn heade ja halbade varade lahutamine ning ajutise pangastruktuuri/üksuse loomine teatud ulatuses pangaäri jätkamiseks.
Eelnõus lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt võlausaldajate kahjud ei tohiks olla suuremad kui krediidiasutuse pankrotimenetluse korral, ehk meetmeid ja õigusi rakendatakse juhul, kui panga pankrot n-ö tavakorras oleks kõikidele osapooltele veelgi kulukam.
Muu hulgas reguleerib eelnõu ka inspektsiooni koostööd teiste riikide ametiasutuste ja EL institutsioonidega.
Veel paneb eelnõu pankadele kohustuse teha regulaarseid sissemakseid kriisilahendusfondi, mis on Tagatisfondi juurde loodav eraldi osafond. Selle osafondi vahendeid saab vajaduse korral kasutada kriisiolukorra lahendamiseks – näiteks probleemse panga kohustuste garanteerimiseks, laenu andmiseks, probleemsete varade omandamiseks, põhjendatud hüvitiste maksmiseks võlausaldajatele ja aktsionäridele.
Meetmete kohaldamine võib tähendada suurel määral panga ümberstruktureerimist, märgib seaduseelnõu seletuskiri. «Ehk nende meetmetega nähakse finantsinspektsioonile ette suhteliselt suured õigused ettevõtja privaatautonoomiasse sekkumisel, eelkõige aktsionäride ja võlausaldajate suhtes, samuti piiratakse kohtuvõimu volitusi selliseid otsuseid peatada (edasi lükata) ja algatada tavaline maksejõuetus (pankrotimenetlus).»
«Sellise ulatusliku sekkumise kaalub aga üles selge avalik huvi,» leiab ministeerium seletuskirjas.
Ministeeriumi selgitusel soovitakse panna vastutus selgelt panga aktsionäride ja võlausaldajate õlule, kes peavad edaspidi rohkem arvestama oma investeeringust või rahast ilmajäämisega.