iDeal kampaania

Rahanduskomisjon alustas riigieelarve läbivaatamist

Siret Kotka.

FOTO: Meelis Meilbaum

Riigikogu rahanduskomisjon alustas oma tänasel istungil tuleva aasta riigieelarve läbivaatamist ning ülevaate riigieelarvest andis rahandusminister Jürgen Ligi.

Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev ütles, et rahandusministri kuulamine möödus konstruktiivses meeleolus ja mingeid väga konfliktseid teemasid veel ei tõstatatud.

«Mingid muudatusettepanekud kindlasti tulevad. Tõenäoliselt tahetakse kulude poole peal midagi tõsta, kuigi see on natuke keeruline, sest need seadused on juba kevadel vastu võetud. Võib oodata, et IRL teeb ettepaneku vanemapensioniga seaduseid muuta ja uuesti eelarvesse panna. Seda võib lihtsalt oletada, täna veel ühtegi sellist teemat ei tõstatatud,» kirjeldas Vassiljev.

Ta avaldas ka lootust, et sisulistes ettepankutes on olemas ka katteallikad. «Aga vaadates Keskerakonna varasemat käitumist riigieelarve osas ja IRLi praegust retoorikat, siis ma ikkagi kahtlustan, et reaalseid katteallikaid siin näitama ei hakata. Räägitakse ainult positiivsetest asjadest, aga see, kust raha leida, jääb tõenäoliselt tähelepanuta,» rääkis Vassiljev.

Vassiljev iseloomustas järgmise aasta riigieelarvet muutuste eelarvena. «Mitmed probleemide lahendused, millele on aastaid tähelepanu juhitud, oleme paisu tagant liikuma saanud,» ütles Vassiljev.

Ta selgitas, et esimese ja teise lapse toetus, mis pole tõusnud üksteist aastat, tõuseb järgmisel aastal 45 euroni kuus. Kolmanda lapse puhul 100 euroni. Madala sissetulekuga perede puhul on toetus kaks korda suurem. Tasuta koolitoit laieneb ka gümnaasiumiõpilastele. Samuti tõuseb tulumaksuvaba määr ning väheneb töötuskindlustusmakse. Peretoetuste suurendamise ning tööjõumaksude langetamise kõrval lähevad arvestatavad vahendid pensionide tõusu, ravikindlustuse finantseerimise ja kaitsekulutuste suurendamise katteks.

Vassiljev selgitas, et tuleva aasta riigieelarvet menetletakse uue riigieelarve baasseaduse alusel, mille kohaselt maksumuudatused on vastu võetud või  algatatakse hiljemalt enne riigieelarve esitamist riigikogule. Järgmisel aastal saavad reaalselt kättesaadavaks paljud Euroopa struktuurifondide vahendid, mille esimesed taotlusvoorud avatakse juba lähimate kuude jooksul. Riik kasutab Euroopa raha selleks, et teha struktuurseid muudatusi, mis toetavad tootlikkuse tõusu ning majanduskasvu. «Meie eesmärk on kasutada välistoetusi nii, et see võimaldaks meil tänasest nn keskmise sissetuleku lõksust välja murda,» ütles Vassiljev.

«Tegemist on valimiseelse eelarvega, kus reaalsete mõjudega otsuste asemel on kõigile jaotatud natukene sõrme otsast. Kindlasti tuleks ümberjagamise asemel keskenduda meetmetele, mis toetavad majanduskasvu ja aitavad luua uusi töökohti. See töö seisab riigikogul lähikuudel eelarve menetlusel ees,» ütles rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester.

Rahanduskomisjon otsustas esitada 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (730 SE) täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 22. oktoobril.

2015. aasta eelarve tulude maht on 8,4 miljardit eurot ja kulud 8,5 miljardit eurot. See on ligikaudu pool miljardit eurot enam kui mullu.

Tagasi üles