Vene-Ukraina kriis ei mõjuta ainult toidutootjaid

Eesti poolel olevad piirialatähised

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Kuigi Venemaa toiduainete impordikeelu mõju tunnetab selgelt neli protsenti ettevõtteist, siis 27 protsenti neist tunnistas, et tunneb mõningast mõju. Kriisi mõju majandusele on 0,3 protsenti SKPst.

Viis protsenti tööstus- ja teenindusettevõtteist ning kolm protsenti kaubandus- ja ehitusettevõtteist tunnistas, et Vene-Ukraina kriisi mõju majandustulemustele on otsene, sellal kui mõningast mõju tunnetasid 30 protsenti teenindusettevõtteist, veerand tööstusettevõtteistm 23 protsenti ehitusettevõtteist ning 22 protsenti kaubandusettevõtteist, selgus täna avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.

Ilmselge on impordikeelu mõju toiduainetööstusele, ent mõjutatud on ka teised sktorid.

«Probleem tegelikult kasvab laiemaks. Läbi toiduainete veo lõppemise Venemaale on ära jäänud maanteetranspordi veod. Seesama puudutab ka Poolat, puudutab leedut ja Lätit. Ka nende firmad otsivad tööd ja ettevõtjate väitel on suurenenud surve minna teistele turgudele, näiteks Skandinaaviasse. Hinnal on tõenäoliselt päris tugev surve,» tähendas Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing.

Teenindussektoris tunnetavad kriisi lisaks maanteetranspordile ka logistika- ja turismifirmad. Ridamisi on pankrotti läinud vene turismifirmad ning rubla langus mõjutab tarbijate ostuvõimet. See mõjutab vene turistide jõulureise.

Aastast 2008 on Eesti-Vene kaubandusbilanss olnud positiivne - me ekspordime Venemaale enam, kui sealt sisse toome. Üheks põhjuseks oli Eesti liitumine Euroopa Liiduga, mis kaotas ära topelttolli.

«See on selles mõttes päris huvitav, et tavaliselt see eeldus on see, et kui liituda teise tolli- või majandusruumiga, siis ennekõike suureneb eksport sinna ehk siis Euroopa liitu, aga Euroopa Liitu astumine on aidanud ka sellele kaasa, et Eesti eksport Venemaale on kasvanud,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustalituse juht Meelis Kitsing.

Eesti ekspordib Venemaale peamiselt masinaid ja seadmeid, kasvanud on ka põllumajandussaaduste ja toiduainete eksport Venemaale. Mullu moodustas 77 protsenti Eesti ekspordist Venemaale  re-eksport - selle 1,4 miljardist eurost vaid 300 miljonit andsid Eestis toodetud tooted.

Kitsingu sõnul on otseste sanktsioonide mõju Eesti majandusele 0,3 protsenti SKPst, ent on ka kaudsed mõjud - näiteks usalduse kaotus.

«Kui sa oled investor Ameerikas ja sul on vaja teha järjekordne välisinvesteering, siis lihtsalt see fakt, et Eesti on Venemaa lähedal, võib panna sind küsima teatud küsimusi sellepärast, et sa oled kuulnud, et Venemaal on teatud probleemid. Otsused võivad olla tihtipeale mõjutatud väga sellistest emotsionaalsetest asjadest ja tihti asja süübimata välistatakse mõni riik selle pärast, et naaberriigis on probleem,» tõi Kitsing välja.

Kitsing ei välistanud võimalust, et osa vene turult lahkuvaid ettevõtteid võiks tulla Ida-Virumaale, kuid see sõltub konkreetsest ettevõttest ja selle vajadustest. Suure ettevõtte tulek tekitaks küsimuse, kas meil on piisavalt tööjõudu.

Uute turgude ja lahenduste leidmine ei ole Kitsingu sõnul kerge - kui vaadata põllumajandussaaduste turge, siis see on reguleeritud ja subsideeritud ning  seal on päris palju turukaitsemeetmeid. Ta tõi välja, et  Eesti on tegelikult hästi palju eksportinud madalama lisandväärtusega piimatooteid nagu toorpiim näiteks Leetu, kus see on ümber töödeldud juustuks või mõneks muuks piimatooteks. 

«Põhiline sõnum on see, et kuidas me saame kodumaist piima paremini väärtustada, et me ei ekspordiks madalama lisandväärtusega toodet,» ütles Kitsing lisades, et pikaajaline strateegia ei saa olla see, et ettevõtjad ootavad kriisi möödumist ja jätkavad seejärel vanade toodete ekspordiga.

«Üks surve, mis väga selgelt tuleb, on seesama vene turu kriisist tulenev kaupade ja hindade sooduspakkumine. See ei puuduta ainult Eesti tootjaid, seega ka väljaspoolt Vene turult ülejääv toidukaup sisuliselt otsib turgu ja sooduspakkumisi Eesti kaupmeestele tuleb päris palju,» sõnas Josing.

Tagasi üles