Konjunktuuriinstituut: Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav

Aivar Õepa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijate kindlustunne langes kolmandas kvartalis.
Tarbijate kindlustunne langes kolmandas kvartalis. Foto: Heino Käos

Eesti majanduse hetkeseis on praegu ja lähikuudel rahuldav, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring.

Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal kaks protsenti, eratarbimine 3,5 protsenti ja tarbijahinnaindeks 0,2 protsenti. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5 protsenti. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot.

Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poolel majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudust.

«Ligi kolmandik küsitletud ettevõtetest tunnetab Venemaa-Ukraina konflikti mõju, samas hindab seda mõju märkimisväärseks vaid neli protsenti ettevõtjatest. Kõige rohkem on probleeme teenindussektoris, kus turismisektor tunneb nõudluse vähenemist ja maanteetransport ülepakkumist,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing uuringu tutvustamisel.

«Töötusettevõtted on mures rubla kursi kiire languse pärast. Samuti on probleeme tooraine ja materjalide hankimisel Ukrainast ja selle transiidil läbi Venemaa,» lisas Josing.

Venemaa impordikeelu mõju Eestile ulatub 2013. aasta andmetel 75 miljoni euroni, kaudne mõju 150 miljoni euroni.

«Konflikti pikaajalised ja kaudsed mõjud on kindlasti suuremad kui lühiajalised ja otsesed mõjud. Eesti ettevõtjad ei tohi jääda lootma Venemaa turu taastumisele, vaid peavad kohanema muutunud olukorraga ja leidma oma toodetele ja teenustele uued turud,» kommenteeris majandusministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Meelis Kitsing.

Tarbijate kindlustunne kolmandas kvartalis langes, seda eelkõige Eesti majandusarengu väljavaadete halvenemise tõttu. Suurema osa perede arvates on nende majanduslik olukord sama mis aasta tagasi. Pea pooled pered kulutavad sama palju kui teenivad, samas on suurenenud säästmisaktiivsus. Kui aasta tagasi säästis 35 protsenti peredest, siis nüüd 44 protsenti.

«Pere olukorda hinnatakse heaks, aga tarbijaid mõjutab ka see, kuidas Eesti riigil läheb. See hinnang on septembri jooksul muutnud pessimistlikumaks,» ütles Josing.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles