Aasta alguses oli Eestis kokku 653 560 eluruumi — avalikus sektoris 26 140 ja erasektoris 627 420. Eluruumide teadaolev pind oli kokku 40,1 miljonit ruutmeetrit.
Eestis on eluruume kokku 40 miljonit ruutmeetrit
1. august 2010, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti statistika aastaraamatu andmeil on linnades eluruume peaaegu kaks korda rohkem kui maal. Selle aasta alguses asus maal 223 720 ja linnas 429 850 eluruumi. Kui 2008. aastal maal kasutusele võetud uute eluruumide osatähtsus vähenes (2008. aastal asus neljandik uutest eluruumidest maal), siis 2009. aasta jooksul oli seal kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus viimaste aastate suurim — 38 protsenti.
Aasta alguses oli elaniku kohta 29,9 ruutmeetrit pinda ja 1000 elaniku kohta oli 488 eluruumi. Eluruumi keskmine pind elaniku kohta ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta on iga aastaga suurenenud, seega on elamistingimused pidevalt paranenud. See on tingitud eluruumide arvu kasvust ja teataval määral ka järjest vähenevast rahvaarvust.
Võrreldes 2006. aastaga on eluruumi keskmine pind praeguseks suurenenud viis protsenti ja eluruumide arv neli protsenti. Võrreldes eelmise aastaga on kasv olnud vastavalt 0,8 protsenti ja 0,5 protsenti.
Kahetoalised korterid kõige levinumad
Kui varasematel aastatel oli eluruumide arvu kasv kiire, siis kahe viimase aasta jooksul on kasv märgatavalt aeglustunud. Eelmise aasta jooksul kasutusse lubatud eluruumide arv oli vaadeldud aastate väikseim — juurde tuli 3000 uut eluruumi. Võrreldes 2008. aastaga vähenes kasutusele võetud eluruumide arv 43 protsenti. Vaadeldud perioodi tipptulemusest (2007. aastal lisandus 7100 eluruumi) oli 2009. aasta näitaja üle kahe korra väiksem.
Ka Lätis ja Leedus on eluruumide kasutuselevõtt märgatavalt vähenenud. Võrreldes 2008. aastaga oli langus kõige suurem Lätis— seal vähenes uute eluruumide arv 49 protsenti. Kõige stabiilsem on eluruumide kasutuselevõtt olnud Leedus, kus 2009. aastal lisandunud eluruumide arv oli 27 protsenti väiksem kui aasta varem. Uute eluruumide osatähtsus riigi eluruumide koguarvus on endiselt kõige suurem Eestis — 2009. aastal olid uued eluruumid 0,5 protsenti kõigist eluruumidest. Arvuliselt on uusi eluruume kõige rohkem Leedus, kus 2009. aastal lubati kasutusse 6000 eluruumi.
Endiselt on suurem osa eluruumidest kahetoalised (36protsenti) ja kolmetoalised (31protsenti). Uute eluruumide kasutuselevõtt kahanes 2009. aastal siiski kõigi eluruumitüüpide puhul. Uusi kahetoalisi kortereid võeti kasutusele üle kahe korra, ühetoalisi 48 protsenti.