Ajal, mil pensioniea tõstmine tekitab üle Euroopa rahva seas paksu pahameelt, suutis Itaalia parlament ilma kisa-kärata seda eile riigis enam kui kolme aasta võrra tõsta, kirjutab AFP.
Itaalia tõstis pensioniiga ilma kärata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on Euroopa kõige laiaulatuslikum pensionireform, [mis kiideti heaks] ilma ühegi meeleavalduseta,» hõiskas majandusminister Giulio Tremonti eelmisel nädalal.
Pensioniea tõstmine on osa rahva seas ebapopulaarsetest kokkuhoiumeetmetest, millega valitsus loodab kokku hoida 25 miljardit eurot. Eile parlamendis vastu võetud programm näeb muu hulgas ette riigiteenistujate palga külmutamise kolmeks aastaks, 10-protsendised kärped ministeeriumide eelarvetes, rahastamise vähendamise kohalikele omavalitsustele ja aktiivsema võitluse maksudest kõrvalehiilijate vastu.
Paraku ei pannud Itaalia opositsioon ega meedia tähele tõika, et uue seadusega tõstetakse alates 2015. aastast järk-järgult ka pensioniiga.
Riikliku pensioniinstituudi INPS väitel tähendab reform seda, et 2050. aastaks lähevad inimesed pensionile enam kui kolm aastat hiljem kui seni ning riik hoiab seeläbi kokku 86,9 miljardit eurot.
Itaalia keeruka pensionisüsteemi kohaselt on pensionile võimalik minna kahel moel. Erasektoris töötavad mehed ja nii mees- kui naissoost riigiteenistujad võivad praegu pensionile minna 65-aastasena, samas kui naised erasektoris võivad tööelule lõpu teha juba 60-aastasena.
40 aasta pärast on need vanused aga tõusnud vastavalt 68 aastale ning 63 aastale ja viiele kuule.
Teine variant pensionileminekuks on seotud inimese tööstaažiga. Kui isik on vastavaid makse tasunud 35 aastat, saab ta praegu pensionile minna 62-aastasena. See vanus tõuseb nüüd järk-järgult 65 aasta ja nelja kuuni.
Need, kes on töötanud vähemalt 40 aastat, saavad pensionile minna ükskõik kui vanalt.