Reiljan: IMF on suurte riikide tööriist
29. juuli 2010, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli välismajanduse professori Janno Reiljani sõnul on Rahvusvaheline valuutafond (IMF) suurte riikide tööriist, millest siiski on maailmale kasu.
«Eesti poliitika on, et püüame end väljapoole paremana näidata. Mõni perekondki elab sisemiselt väga tagasihoidlikult, aga väljapoole näitab end igal võimalusel edukana. Eesti on kõigis valdkondades seda poliitikat ajanud,» kommenteeris Reiljan uudist, et valitsus kaalub IMFi käsutusse enam kui miljardi krooni andmist, et tagada Eesti kvoot fondis, loobudes nii meile kunagi antud erandist.
«Kui selliseid asju tehakse, siis peaks valitsus selgitama põhjusi täpsemalt ja paremini, mitte umbes nii, et meie maine paraneb jne,» lausus Reiljan. «Välisinvestorid huvitab ikka hinnatase ja kulude tase, mitte see, kas osaleme IMFis või mitte. Selles mõttes minu meelest see poosetamine iseenesest ei anna midagi.»
Siiski ei arva ta, et Eesti võiks rahuliku südamega IMFist välja astuda. «Küsimus on informatsioonis,» märkis Reiljan. «Kui väike riik osaleb rahvusvahelises organisatsioonis, siis tal ei ole seal sisulist kaalu otsustamisel, aga tal on käes info. Kui need osalejad oskavad selle infoga midagi peale hakata, kui seda edastatakse ja analüüsitakse selles riigis, siis ma ütleks, et osalemine tasub end ära.»
«IMF ju analüüsib olukorda maailma majanduses ja rahanduses ikka sisuliselt, mitte lihtsalt üldsõnaliselt ja loosungite tasemel ja selles mõttes on väga hea, kui meie vastavad spetsialistid oleks seal juures,» selgitas Reiljan. «Kahjuks sellest infost ei kuule Eestis midagi, et seda siia tuleks ja seda levitataks,» tõdes ta.
IMF on Reiljani arvates väga demokraatlik, kuna toimub hääletamine ning hääleõiguse aluseks on riigi rahaline panus fondi, samuti ka maailmale vajalik organisatsioon. «IMF on teinud palju selleks, et rahanduslikku anarhiat ja egoismi vähegi piirata,» ütles ta. «IMF nagu ka Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) on palju teinud selle nimel, et riikide suhteid korrastada.»
Reiljan ei karda ka, et IMFis käimasolev reform, mille tulemusena suureneb oluliselt riikide nagu näiteks Hiina, India ja Türgi hääleõigus, selle organisatsiooni poliitika Eestile ebasoodsaks teeb. «Ma ei arva, et otseselt nende mõjujõu suurenemine kahjulik on,» lausus ta. «Kui keskmiselt arenenud riikide, kelle hulka ju Eestigi kuulub, otsustusõigus kasvab, siis võibolla maailma poliitika muutub meile sobivamaks.»
Eesti osalemine IMFis on hea, kuid näib, et kvoodi tagamiseks kavatsetakse eraldada osa Eesti reservist vaid maine nimel, võttis Reiljan oma seisukoha kokku. Ta märkis, et Eesti Pangal on küll vabu reserve, mida IMFile eraldada ning suurt kahju me kvoodi tagamisest ei saaks. «Aga kui oleks võimalus mitte eraldada, siis mina ei eraldaks veel,» ütles Reiljan. «Eriti praeguse kriisi tingimustes.»