Pangad on aegsasti alustanud ettevalmistusi võimalikeks raputusteks derivatiivide ja võlakirjade turul, kui mõni riik eurotsoonist lahkuma on sunnitud.
Pangad valmistuvad eurotsooni liikme lahkumiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui pangad sellise sündmuse võimalike tagajärgede vastu elavat huvi üles näitama hakkasid, kutsus vahetustehingute ja derivatiivide sektori esinduskogu möödunud nädalal oma liikmete seast kokku ühenduse, otsimaks vastuseid küsimustele, mis kerkivad mõne riigi eurotsoonist väljaviskamise puhul.
Kuigi lähedalseisvate allikate sõnutsi on selline asjade kulg vähetõenäoline, peavad pangad hiljutise riigivõlakriisi valguses võimalike tagajärgede üle arutamist siiski oluliseks.
Töö on alles varajases staadiumis ja praegu ei ole veel täpselt selge, kes töögrupiga liituvad.
Üks protsessiga lähedalt seotud isik ütles, et kuna küsimus on ülimalt delikaatne, on ühendust võetud vaid väga väikese arvu, umbes 12 peamiselt pankuritest, aga ka investoritest, liikmetega.
Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Derivatiivide Assotsiatsiooni (ISDA) pressiesindaja ütles, et astutav samm «ei väljenda seisukohta sellelaadse sündmuse tõenäosuse kohta», Ta lisas, et organisatsioon on vaid otsustanud luua töögrupi, kes mängiks läbi erinevad stsenaariumid, mis puudutaksid ühe või teise riigi eurotsoonist lahkumisel vallanduvaid sündmusi ja uuriksid välja, millised juriidilised ja dokumentatsiooni puudutavad küsimused tekiksid sellisel puhul derivatiivide turgudel ning milliseid samme astuda tuleks».
Selle aasta alguses pani Saksa kantsler Angela Merkel ette, et reformide suhtes tõrksad riigid tuleks eurotsoonist välja visata. Mille peale Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet kostis, et see ei tule kõne allagi.
Kuigi tehniliselt ja potentsiaalselt mõjutaks eurotsooniga hüvastijätt lahkujariigi kõiki eurodes arvestatud kaubandus- ja finantslepinguid, lähtutakse varajases staadiumis eeldusest, et tegemist ei ole ilmtingimata maksete katkestusega – erinevalt näiteks Lehman Brothersi pankrotist, mis oli seotud miljardite dollarite suuruste derivatiivitehingutega.
Mõned juristid usuvad, et väljaviskamine puudutaks vaid neid lepinguid, mille suhtes kehtivad lahkujariigi kohalikud seadused. Sellisel juhul oleks mõju veelgi väiksem.
Copyright The Financial Times Limited 2010.