Ossinovski: edu tööturul algab lasteaiast

Jevgeni Ossinovski

FOTO: Margus Ansu

Edu tööelus sõltub lisaks haridusele veel sotsiaalmajanduslikust taustast ning lasteaed suudab anda hea stardi ka riskirühmadesse kuuluvatele noortele, rääkis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski noorte tööpuudusest kõneleval konverentsil «Olla või mitte olla - noored Eesti tööturul.»

Üks oluline küsimus noorte tööpuuduse vähendamisel on sotsiaalvaldkond. «Kui räägime sellest, et noored peaksid saama korralikult tööturul rakendatud, siis vundament selleks luuakse sotsiaalses keskkonnas,» märkis Ossinovski.

Põhjuseid, miks noored koolist välja langevad, tuleb aga otsida juba koolieelsest ajast, sest paraku langevad koolist välja just nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga noored.

Täna ei käi lasteaias umbes viis protsenti lastest. «Need viis protsenti, kes seal ei käi, on just need, kes peaksid seal käima. Perekondliku tausta tasandamine, mida koolieelne lasteasutus suudab teha, on oluline ning viimane lasteaia aasta peaks olema kõigile kohustuslik ja riigi poolt rahastatud,» rääkis minister.

Eestis on noorte tööhõive koos muu tööturu olukorraga paranenud. Nii nagu mujal, nii on paraku ka Eestis noorte tööpuuduse tase kaks korda suurem keskmisest.

«Kui mõningaid noorte gruppe vaatame, siis nende seas on see veelgi kõrgem. Kui Eestis vaadata muu emakeelega või muu kodakondsusega noori, siis nende seas on tööpuudus endiselt nii suur, nagu oleks majanduskriis käimas,» rääkis Ossinovski.

Noored on alarakendatud, töötavad töökohtadel, mis ei vasta nende võimetele. Lisaks on Eestis hulk noori, kes on mitteaktiivsed, ei jõua tööle, kooli ega töötukassasse.

Noorte tööpuuduse vähendamiseks on esiteks oluline haridus ning siinkohal on suurim probleem haridustee katkestamine pärast põhihariduse omandamist või veelgi varem. Järjest vähem on aga töökohti, kus saab hakkama ilma erihariduseta.

«See on üks teema, kus on vaja hakata otsustavalt muutusi ellu viima,» nentis minister.

Siiani on lihtsustatud noorte tagasitulemist haridusse. Ossinkvski käis aga välja ka idee koolikohustuse tõstmisest. See tähendab, et kohustuslik oleks keskharidus, või neile, kellele see ei ole võimetekohane, oleks kohustuslik saada kätte kutsehariduse dokument ja vajalikud oskused.

Ka täna läheb pärast põhikooli enamik noori õppima, aga liiga palju neist langeb välja. Sestap on vaja luua parem tugisüsteem, seda eriti kutsehariduses. Seni ei ole näiteks piisavalt kontrollitud, kas noored ka päriselt klassiruumi jõuavad.

Paraku on seni olnud ka praktikakorraldus seni olnud vähe seotud reaalsete töökohtadega. Ning riiklik tugi praktikakohtade loomiseks on olnud väga nõrk. Teiste Euroopa riikide kogemustele toetudes on ka Eestis kavas luua 8000 riiklikult toetatud praktikakohta.

Kolmas murekoht on koostöö ettevõtlusega. Haridussüsteem võib teha ükskõik mida, aga kui ei tehta koostööd ettevõtlusega, ei suuda ka haridusasutused noortele vajalikke oskusi pakkuda.

Tagasi üles