Riik tahab hakata loteriiostjatelt dokumenti küsima

R-kiosk.

FOTO: Liis Treimann

Rahandusministeerium esitas eile valitsusele hasartmänguseaduse, reklaamiseaduse ning meediateenuste seaduse muutmise eelnõu.

Seaduses täiendatakse mängijate kaitseks mõeldud meetmeid laiendades enesevälistusnimekirja mõju spordiennustusele ja klassikalistele loteriidele. Piiranguid ei kehtestata kraapeloteriile.

See tähendab, et loteriipiletite ostjad ning totomängijad peavad end identifitseerima (näiteks ID-kaardi abil), et oleks võimalik kontrollida, kas nad pole end enesevälistusnimekirja kandnud. 2013. aastal osteti 40,5 protsenti klassikalise loterii piletitest internetist (2012. aastal 37%). Piletit internetist ostes identifitseerib mängija end korraldajale juba täna, seega neid mängijaid kavandatav muudatus praktikas ei puudutaks.

Enesevälistusnimekiri ehk võimalus kanda end õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja on üks olulisemaid meetodeid hasartmängusõltuvusse sattunud mängijate kaitsmisel. Ennast nimekirja kandnud isik kaotab võimaluse mängida Eesti korraldusloaga õnnemängukorraldajate juures: õnnemängukorraldaja tuvastab iga mängusaali või veebilehele siseneda sooviva isiku ning kontrollib, kas too pole end enesevälistusnimekirja kandnud. Alates nimekirja loomisest 2009. aastal on Eestis seda võimalust kasutanud üle 3000 isiku.

Nimekiri on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis loodi üksnes õnnemängu mängimise piiranguga isikute nimekirjana, kuna toonase hasartmänguseaduse eelnõu väljatöötamise ajal oli totode (kihlveod, totalisaatorid) osakaal Eesti hasartmänguturul marginaalne. Praeguseks on olukord muutunud ja hasartmängude võimalike negatiivsete tagajärgede ennetamise võimaluse pakkumine enesele mängukeelu panemise läbi peaks olema kättesaadav ka totodes panustajatele ja loteriimängijatele. Maksu- ja Tolliameti andmetel panustati 2012. aastal Eestis totodes üle 21 miljoni euro.

Lisaks sätestavad muudatused, et korraldajad peavad mängijatele juba registreerumisel pakkuma võimalust seada ülempiir summale, mille kaotusega mängija on valmis teatud perioodi jooksul riskima, ega tohi võtta vastu seda limiiti ületavaid panuseid.

Samuti kahandatakse riigi ja korraldajate halduskoormust, kaob korraldajate kvartaalne aruandlus. Selle kaudu edastatud info jõuab maksu- ja tolliametini edaspidi elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi kaudu.

Meediateenuste seaduse muudatusega keelatakse meediateenuste ja saadete spondeerimine neil hasartmänguoperaatoritel, kel puudub õigus Eestis hasartmängu korraldamiseks.

Reklaamiseaduses muudetakse hasartmängureklaami puudutavaid sätteid. Hasartmängureklaam peab edaspidi sisaldama kohustuslikku hoiatusteksti, samas on edaspidi lubatud spordiennustuse välireklaam, kui see edastatakse ühes sponsorteatega.

Eelnõu jõustub 1. juunil 2015, enesevälistusnimekirja mõju laiendamise osa 1. jaanuarist 2016.

Tagasi üles