Toasoe kallines kriisi ajal kolmandiku võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme aasta taguse masueelse ajaga võrreldes on toasoe kõige rohkem, enam kui 40 protsendi võrra kallinenud vedelgaasiga kütjatele, ainsana võivad sama hinnaga sooja majja saamise üle rõõmustada turbabriketi kasutajad.
Kõige soodsamalt saab sooja majja enda musklijõu abil ehk tahkekütustele panustades.
Viimasel juhul on keskmise, 150–180-ruutmeetrise ning 28 MWh suuruse aastase küttetarvidusega elamu aastane küttekulu kolme aastaga kasvanud umbes kolm tuhat krooni. Halupuude kasutajal tuleb tänavu rahakotist välja käia 3500 ja kivisöe ostjal 3100 krooni enam.
Mugavuse eelistajad peavad aga ka rahakotiraudu rohkem paotama. Nii on kaugküte Tallinna Kütte hinda arvestades keskmise maja omanikule kallinenud veidi enam kui kolmandiku võrra ehk 7100 krooni aastas.
Eelmisel nädalal teatas Eesti Gaas, et alates 1. septembrist kallineb maagaas tarbijatele keskmiselt 13,5 protsenti. See tähendab, et kolme aasta taguse ajaga võrreldes tuleb keskmise, 150–180-ruutmeetrise elamu omanikul aastas küttele kulutada 37 protsenti ehk 6175 krooni enam.
ASi Tootsi Turvas töödeldud kütuste ja energeetika juht Ülo Stokkeby märkis, et odavamad küttematerjalid on turbabrikett ja halupuu, mis tuleb käsitsi ahju loopida.
«Järjest enam inimesi eelistab mugavust ja automaatseid kütteviise,» tõdes ta. «Vedelküte ja elekter on mugavad, kuid kallimad. Turbabriketi osakaal peaks selle taustal vähenema, aga viimase aasta jooksul on meie müük millegipärast suurenenud. Me küll natuke oleme hinda tõstnud, aga see oli alla viie protsendi,» märkis Stokkeby.
Turbabriketi täpset turuosa ei osanud Stokkeby öelda, kuid lisas, et kokku koostööpartneri ja konkurendi Sangla Turbaga müüvad nad ligikaudu 8000 tonni turbabriketti aastas.
Kui arvestada, et keskmine eramu kasutab aastas umbes neli tonni briketti, teeb see ligikaudu 2000 turbabriketiküttel majapidamist.
Veetorustiku- ja sanitaarseadmete paigalduse ja remondiga tegeleva firma Vesaro omaniku Kuido Rooba sõnul oleneb inimeste küttematerjali-eelistus elupiirkonnast ja -rütmist.
«Kuna meie firma paikneb Vändra kandis, siis siin on kindlasti levinuim tahkeküte hakkepuit. Eramajad kuskil Tallinna kandis on paljuski gaasi peal. Linnas eelistatakse gaasi, elu on kiire ja keegi ei taha sellise käsitsi kütmisega tegeleda.»
Kui küttele hakkab aina rohkem raha kuluma, siis üks lahendus on minna üle odavama materjali peale. Rooba sõnul erilisi märke küttematerjali vahetamisest ei ole, kuid ta ei välista neid tulevikus.
«Ma ütleks, et praegu on segane periood ja ei saa välistada, et selliseid üleminekuid lähiajal toimub, sest gaas teeb omasoodu arenguid.»
Rooba märkis, et küttesüsteemi vahetuse puhul võiks eelistada pelletikütet (pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed, 6–10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saepuru).
«Gaasi pealt üleminekuks sobiksid kõik variandid, välja arvatud halupuu, mille puhul oleks vaja palju ümber ehitada. Praegused kliendid eelistavad küttematerjali olenevalt piirkonnast,» tõdes Rooba.
«Ma usun, et potentsiaaliga on pellet, mis on väga paljuski ära automatiseeritud. Selle kütuse jaoks vajalikku saepuru on meil palju ja selle töötlemine ei ole just suur probleem. Siis jääb see raha ka siiakanti ringlema.»
Rooba sõnul on raske öelda, mis on levinuim kütteliik: «Gaasi osakaal ei ole kindlasti oluliselt üle 25 protsendi. Ma kipun arvama, et seal ei ole suuri erinevusi. Näiteks 40 protsendiga laiutavat kütteliiki ma ei oska praegu välja tuua.»
1990ndatel hoogsalt populaarsust kogunud elektriküte on viimasel kümnendil oma kandepinda kaotanud. Rooba sõnul ei ole elektriga kütmine tegelikult veel praegugi väga kallis. «Ma tean mitmeid kliente, kes on eos elektri peale läinud. Kuna selle väljaehitus on odav, siis panid rõhku maja soojustamisele ja ütlevad, et kahetse midagi,» märkis ta.
AS Tootsi Turvas tegeleb ka uute küttematerjalide otsimisega. Praegu on käsil päideroo kasvatamise katsetus. «Me proovime, kuidas päideroog kasvab turbarabades, kust turvas on otsa saanud,» ütles Stokkeby.
Päideroog sarnaneb tema sõnul põhuga, mida samuti on tahetud Eestis küttematerjalina kasutada. «Probleem on neil sama, nimelt transport. Kuna seda kaugele transportida ei ole mõtet, siis peaks katlamaja olema kasvatuskohale piisavalt lähedal. Praegu on vist paar kohta, kus põhku kütmiseks kasutatakse.»