Palga Päeva konverentsil jõudsid aruteluringis osalejad järeldusele, et surve välistööjõudu Eestisse lasta tekib viie aasta pärast, kui töökäte puudus hakkab ennast teravamalt tunda andma.
Surve välistööjõudu sisse tuua tekib viie aasta pärast
10. september 2014, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on see seadusega väga piiratud, 1000 inimest aastas. Tõenäoliselt väheneb tööjõu hulk Eestis järgmise viie aasta jooksul aga 40 000 inimese võrra ning on sektoreid, kuhu ei saa ka parima tahtmise juures roboteid tuua. Fontese tasuvaldkonna juhi Irja Rae sõnutsi on viie aasta pärast ajaks tõenäoliselt muud võimalused läbi proovitud.
Samas on ka sektoreid, kuhu võõramaise tööjõu sisse toomine ei leevenda muret. Näiteks teeninduses, kus oluline on ka keeleoskus.
«Nendes sektorites tuleb kasutusele võtta pigem paindlikud lahendused. Palju sõltub ka sellest, kas tõuseb ametite maine, kahtlemata on see seotud ka töötasu tasemega,» rääkis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma.
«Kui palgatöötajate arv väheneks, oleks sellest kahju tervele Eesti ühiskonnale. Haridus ja tervishoid sõltuvad riigieelarvest, kui need valdkonnad hakkavad vähenema, on see suur löök,» lisas Kusma.
Kui aga peaks juhtuma, et Eesti oma uksed kolmandatest riikidest pärit tööjõule avab, et tähenda, et keegi siia hirmsasti tulla tahaks. Palgad on kasinad ja ilm külm ning seepärast tuleb tegeleda pigem võõrtööjõu meelitamisega.