Minister: keskkonnatasusid ei tohi külmutada

Keit Pentus-Rosimannus.

FOTO: Mihkel Maripuu

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus hajutab põlevkivitöösturites maad võtnud hirmu, et ta kavatseb hiiglasliku keskkonnatasude tõusuga Eesti investeeringutemahukaima ettevõtlusharu hävitada.

Viru Keemia Gruppi, Eesti Energiat ja Kiviõli Keemiatööstust kuid hirmu all hoidnud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus valmistab valitsusele ette kava, mille kohaselt keskkonnatasud määratakse järgmiseks kümnendiks nii, et need tõusevad kolm kuni kümme protsenti igal aastal.

Postimees kirjutas augustis, et rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young hinnangul ootab Eesti põlevkivitööstust kiire väljasuremine või pikaajaline hääbumine, kui keskkonnaministri keskkonnatasude tõstmise kava läbi läheb. Ettevõtjate hirmuunenägu, et praeguse viie protsendi asemel pannakse maksud tõusma 16–32 protsenti aastas, süvendas ministeeriumi kangekaelne vaikimine.

Äkilise maksutõusuga kaasneks põlevkivitööstuse väljasuremise stsenaarium, millega Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ressursimaksuna ja füüsilise isiku tulumaksuna laekuv summa väheneks 2025. aastaks paari-kolme miljoni euroni, võrreldes praeguse 20 miljoni euro suuruse summaga.

Eelmisel neljapäeval põlevkivitöösturitega kohtunud Pentus-Rosimannus alustab täna keskkonnatasude läbirääkimisi ehitusmaavarade kaevandajatega.

Kuidas võtsid teiega neljapäeval kohtunud põlevkivitöösturid vastu heldena kõlava ettepaneku tõsta alates 2016. aastast keskkonnatasusid igal aastal kolme kuni kümne protsendi võrra?

Sisuliselt käib vaidlus praegu selle üle, kas külmutada tasud 2015. aasta tasemel või mitte. Nii nagu tasude külmutamine oleks ebaõiglane Eesti loodusele, nii oleks tööstuse jaoks ebaõiglane väga järsk tõus. Seda kinnitavad ka kõik sel teemal tehtud analüüsid.

Me peame muuhulgas arvestama, et põlevkivisektorit mõjutab ennekõike nafta maailmaturuhinna muutus ja see pole praeguste prognooside kohaselt liikumas just ülespoole. Praegu tehtavate keskkonnaalaste oluliste investeerimisotsuste kontekstis on ka kolme- kuni viieprotsendiline aastane kasv ikkagi märkimisväärne.

Kuidas on töösturid seni viieprotsendilise iga-aastase kasvu alla neelanud?

Ma arvan, et põlevkivitöösturid ootasid 2015. aasta saabumist, kui valitsuse määrusega kehtestatud keskkonnatasude senine periood lõpeb.

Minule pole nad sellist seisukohta väljendanud.

Tagasi üles