Eesti firma paneb vorsti soomlase leiva vahele

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lunden Foodi toodangu kvaliteedil hoiavad Loo alevikus Talleggi endises tootmishoones silma peal firma juhatuse liige Ülo Rekkaro (vasakul) ja tootearendusjuht Vambola Moores.
Lunden Foodi toodangu kvaliteedil hoiavad Loo alevikus Talleggi endises tootmishoones silma peal firma juhatuse liige Ülo Rekkaro (vasakul) ja tootearendusjuht Vambola Moores. Foto: Sander Ilvest

Lool tegutsev Soome võileivaturu liider Lunden Food plaanib tootmisvõimsuste kahekordistamist ja 70 uue töötaja palkamist.

Samal ajal kui soomlasel on tauko – kohvipaus –, määrivad Eesti prouade usinad käed tema leivale võid.

«Võileibade tegemine – see on teadus,» ütleb Lunden Foodi juhatuse liige Ülo Rekkaro.

Eesti inimeste töökus ja madalad palgad mõjusid kaalukeelena, et Jalostaja kaubamärgi all konserve tootev Soome perefirma tõi käsitöörohke võileivatootmise seitse aastat tagasi Tallinna külje alla Loole.

Nüüd ollakse põhjanaabrite juures suurim nn täiteleibade pakkuja. Soome juhtiva võileivatootja positsiooni hoiab Lunden koos Turus asuva emafirma OY Lunden AB toodanguga.

Lasnamäe, Maardu ja Jõelähtme naised sõidavad igal hommikul heal meelel firma tööliste bussiga kuue kraadini jahutatud tootmisruumidesse, et 500–600-eurose kuupalga eest panna kokku isegi kuni seitsmest komponendist koosnevaid võileibasid.

«Ma tõstaksin hea meelega töötajate palkasid senisest kiiremini, kuid pean arvestama, kas turg selle alla neelab,» räägib Rekkaro. «Ei taha olla ettevõttele selline juht, kes täna teeb töötajatele head nägu, aga homme paneb uksed kinni, sest ei ole kulude kasvuga toime tulnud.»

Selleks et töötajate tujul mitte langeda lasta, tõstis Lunden Food palkasid just siis, kui kõik teised töötasu kärpisid – viimase kriisi ajal.

Võileivameistrid said ettevõtte tehtud žestist õigesti aru: nad on valmis töötama kella vaatamata, kui kiired tellimused nõuavad viivitamata täitmist. Selline paindlikkus muudabki Eesti töölise meeldivaks partneriks igale investorile, kes on oma kodumaal harjunud sellega, et kui kell kukub, nõjatatakse kohe ka labidas seina najale.

20 000 võileiba ja 12 000 kapsarulli pakivad Lundeni valgetes kitlites töötajad iga päev Talleggi kunagises tootmishoones pruunidesse pappkarpidesse. Soome tööinimene haarab eestlaste kokku pandud võileiva lähedasest kaubanduskeskusest, et kustutada nälga või täita põhjanaabrite juures nii armastatud rohkeid kohvipause. Lunden Food ekspordib 75 protsenti oma toodangust, ülejäänu müüakse maha Statoili teenindusjaamades, kaubanduskettides, aga ka Tallinki laevadel.

Üllatuslikult kasutab Lunden Food peamiselt Inglismaalt ja Soomest imporditud leiba. «Soomlased eelistavad kodumaist toodet ning meie ei saa kuidagi öelda, et meie võileivad on Soomes valmistatud. Kuid me saame kinnitada, et eestlased valmistasid need Soome toor­ainest,» selgitab Rekkaro. «Peame pingutama, sest igal välisturul läbilöömiseks pead sa olema kohalikest tootjatest parem.»

Endise linnuvabriku kõrvalhoonetesse rajatud paari tuhande ruutmeetrine tootmispind hakkab kitsaks jääma. Kõrvalkinnistule kavatseb Lunden rajada 2000-ruutmeetrise uue tootmishoone, mis toob omakorda kaasa ligi 70 uue töötaja palkamise lisaks senisele 180-le. «Tootmise laiendamiseks eeldame tellimuste kasvu kuni 40 protsenti ning samas suurusjärgus vajame juurde ka töökäsi,» selgitas Rekkaro. «Meil on juba praegu ruumiga kitsas ning investeeringu peame otsustama lähema kuue kuu jooksul – 2016. aastal võiks uus tootmishoone uksed avada.»

Uue tootmisliini avamine kasvatab Lundeni tootmismahtu, kuid mitte sortimenti. Praegu valmistatakse iga päev ligi 600 kliendile kuni 160 erinevat toodet ning veelgi mahukama tooteportfelli haldamine võiks hakata üle jõu käima.

Inglise leib sobib külmikusse rukkileivast paremini

Lunden ostab kolmnurkvõileibades kasutatava leiva Inglismaalt, kus valmistatakse mitmepäevaseks säilitamiseks sobivamat toodet. Eesti rukkileib tuleb koos määrde, singi ja tomatiga kohe pärast valmistamist põske pista, sest säilitamisel imab see endasse teiste komponentide niiskuse, vettib ja laguneb laiali. «Kui püüad rukkileiva teha sellise koostisega, et ta niiskust sisse ei imaks, muutub see nii tihkeks, et seda on raske süüa,» jagab oma kogemusi Lundeni tootearendusjuht Vambola Moores.

Selleks et külmkapis hoidmiseks tehtud võileib püsiks isuäratavana, tuleb silmas pidada lihtsaid nippe, millest paljud kuuluvad ettevõtte ärisaladuste hulka. Kurgi- ja tomatilõigud tuleb enne leivale panemist nõrutada, siis ei niisuta need leiba ebameeldivalt pudedaks. Juustu ei tasu tomatiga kokku panna, sest tomat lagundab juustu ära. Salatileht tuleb alati asetada tomati peale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles