Nordea langetas majanduskasvu prognoosi 0,7 protsendile

Nordea peaökonomist Tõnu Palm

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Kevadisel majandusprognoosil ennustas Nordea Eestile selleks aastaks 1,2-protsendilist majanduskasvu.

«Järgmiste aastate kasvuväljavaate osas jäävad riskid allapoole. Jätkusuutlikkuse kasv saab tulla ekspordinõudlusest, tootlikust tõstvatest uutest investeeringutest ja laienemisest uutele eksporditurgudele. Kuid ka meie tugevamate kaubanduspartnerite investeeringud kasvavad tänases majanduskeskkonnas vaevaliselt. Eratarbimist, mis Eestis küündib ligi 50 protsendini SKTst, hoiab tugeval tasemel erakordselt madal inflatsioon ja euroala keskmisest kiirem palgakasv, kuid sellest üksi jääb jõulisemaks kasvuks vajaka,» ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Eksporditurgude taastudes prognoosib Nordea Eestile 2015. aastaks majanduskasvu, mis võib ulatuda kuni 2,7 protsendini. Määramatus püsib kõrge, ekspordinõudluse elavnemist ei ole oodata enne järgmise aasta lõppu.

Tõnu Palmi hinnangul on Venemaa-Ukraina konflikti mõjud Eesti kaubanduspartneritele ja Eestile olnud seni piiratud, kuivõrd globaalmajandus jätkub taastumist ja majanduskasvu toetab senisest rohkem sisetarbimine. Eesti Venemaa suunaline kaubaeksport on kahanenud aastataguses võrdluses (14 protsenti) samas suurusjärgus kui euroala eksport Venemaale. Samas ei saa alahinnata ebakindluse kasvust tingitud kaudseid mõjusid juhul, kui konflikt peaks venima pikemale.

Kasvanud riskide valguses on võimalikud ajutised tagasilöögid tööturul, kuid tööpuuduse pikemaajaline kahanemise trend majanduskasvu elavnedes jätkub. Tugev tarbijate kindlustunne peegeldab reaalsissetulekute kasvu ja stabiilset tööturgu. Kuigi tarbijate ettevaatus järgmiste aastate majanduse väljavaate osas on viimastel kuudel selgelt kahanenud, on suurte ostude kaalumine võrreldes möödunud aastaga mõnevõrra kasvanud. Viimast kinnitavad kinnisvara- ja automüükide tulemused ning stabiilsed eluasemelaenude mahud.

«Madalam majanduskasv ja kiire palgakasv mõjutavad negatiivselt Eesti ettevõtete kasumimarginaale. Seoses nõrga välise hinnasurvega jäävad hinnakasvu riskid Eestis tagasihoidlikuks ka pikemas horisondis. Energiahindu survestab Euroopas madal energianõudlus. Ettevõtete võimalused välisturul hinda tõsta jäävad piiratuks. See sunnib ettevõtjaid panustama efektiivsuse kasvule ja mitmekesistama eksporditurge,» ütles Palm. 

Tagasi üles