Putini embargo kukutas piima hinna kümne aasta taha

Valio Eesti AS tegevjuht Maido Solovjov uues juustulaos. Forte juustukera kaalub rohkem kui 30 kilo.

FOTO: Mihkel Maripuu

Venemaa toiduembargoga kaasnenud hinnalangusest tulevad eluga välja hiljuti moderniseeritud hiigelfarmid ja paari lehmaga hobitalunikud.

Kui Valio piimatööstus maksis veel üleeile piimakilo eest ligi 33 senti, siis alates eilsest vaid 26 senti. „Loodan väga, et tegemist on hinnalanguse põhjaga ning lähikuudeks turg vähemalt stabiliseerub,“ ütles Valio tegevjuht Maido Solovjov. „Oleme valmis kokkuostu hindu kohe tõstma, kui turg pöördub tõusule.“

Venemaa poolt Euroopa toidule kehtestatud sisseveo piirangute otsemõjust suuremaks osutus ühtäkki tekkinud globaalne ületootmine, mis ei võimalda edukalt eksportida näiteks Hiinasse. „Isegi kui Vene turg oleks meile avatud, oleksid hinnad praegu all,“ tõdes Solovjov.

Tooraine hinna äärmiselt järsku langust tunnistas ka piimatööstus Estover, kes suvel maksis kilo piima eest 32 senti, nüüd aga vaid 25 senti. „Suur osa piimast, mis varem läks Venesse, töödeldakse nüüd maailmaturul käibivateks tooraineteks piimapulbriks ja võiks,“ rääkis Estoveri tegevjuht Hannes Prits. „Võin kinnitada, et tooraine hinna langus on nüüd jõudnud ka Eesti tarbijani, sest tavapärast poolekilost juustukangi müüakse praegu kaubanduskettides varasemast märkimisväärselt odavamalt.“

Erinevalt ootuspärasest kiirustavad suurfarmid just praegu oma tootmisvõimsusi kasvatama, sest näevad embargoga tekkinud olukorras võimalust oma turuosa suurendamiseks. „Venemaa embargo kiirendas Balti riikide piimaturul protsesse, mis oleksid toiminud niigi: moodsad suurfarmid kasvavad tänu efektiivsusele üha suuremaks ning väiketalud langevad mängust välja,“ lausus riskiinvestor Joakim Helenius, kelle investeerimisfirma Trigon Agri avab septembri lõpus Väätsal 2000 lehmaga farmi. „Kuna suurfarmid pakuvad töötlejale paremat kvaliteeti ja mugavamat logistikat, kehtib piimanduses muudest ärivaldkondadest erinev müügiloogika: mida suurema koguse müüd, seda kõrgemat hinda makstakse.“

Seetõttu kõigub piima hind Eesti turul praegu väga suures vahemikus ning väiketootja võib saada 19 senti kilo eest, samal ajal kui suurtootjale võidakse maksta 30 senti.

Vastupidiselt nn suurel turul toimuvale kavatseb Võrumaal Pratto talus nelja lehma pidav Uno Kaur oma piima hinda hoopis praeguselt 50 sendilt liitri eest tõsta 60-le. „Kui Maximas müüakse piima 60 sendiga, siis miks peaksin mina odavamalt ära andma,“ põhjendas Kaur. „Külarahvas ostab minu käest selle pärast, et erinevalt poe piimast läheb minu piim korralikult hapuks.“

Varem väiketalunikuna lehmakarja abil elatist teeninud Kaur tunnistas, et on nüüd jäänud pensionile ja peab lehmi selleks, et saada erinevaid põllumajandustoetusi. „Kui mulle maksti veel mõned aastad tagasi 25-28 senti kilo pealt, siis ega sellest paljuks ei jätkunud – hooned lagunevad,“ lisas Kaur.

Eesti ühe suurema põllumajanduse osaühingu Estonia hinnangul püsib piimakilo omahind Eesti tootmisettevõtetes suurusjärgus üle 30 sendi. Kuid suurfarme praegune omahinnast odavam müük sellegi poolest ei ohusta. „Elasime 90nendate lõpus üle kuue kuu üle, kui piimakilo maksis kõigest viis senti,“ ütles Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi. „Ehitame praegu uut lauta 1200 lehmale ja ligi 500 vasikale ning mida kiiremini me selle valmis saame, seda paremini me eelseisvad raskused üle elame.“

Kogu oma piimatoodangu Valiole müüv Estonia opereerib tänavuse aasta lõpust alates kolme ligi 2000 lehmaga laudaga ning näeb tootmise edaspidiseks laiendamiseks piisavalt kasvuruumi.

Tagasi üles