Juubelisäras Kaubamaja oli teerajajaks kogu Nõukogude Liidus

Tallinna Kaubamaja tähistab tänavu oma 50. tegevusaastat ja ettevõtte turundusspetsialist Lenno Vaitovski sõnul oli kauplus toonases Nõukogude Liidus esimene koht, mis võttis kasutusele tänaseni säilinud müügikontseptsiooni.

Kunagise Kaubamaja puhul konseptsioonist tänapäevases mõistes Vaitovski sõnul rääkida ei saagi.

«Kaubamaja ehitati otsese vajaduse tõttu. Tallinna rahvaarv kahekordistus viiekümnendate keskpaigaks ning kauplusi oli pealinnas vähe, kuid nõudlus tarbekaupade järele suur,» jutustas Vaitovski suurkaupluse idee sünnist.

Kaubamaja projekt valmis tolleaegses Leningradis üleliidulise projekteerimisasutuse Sojuzgiprotorg filiaalis, arhitektide D. Spraizer ja V. Kutuzovi käe all.

Kui aga kontseptsioonist siiski püüda rääkida, oli Kaubamaja kogu tollases Nõukogude Liidus esimene koht, mis läks letimüügilt (müüja seisis leti taga, klient teisel pool letti, kaupa tuli vaatamiseks küsida jne - Toim) järk-järgult üle iseteenindusele umbes nii, nagu see tänapäeval on.

Kui 1970. aastal moodustas iseteenindusmeetodil müüdud kaupade osakaal käibest 32 protsenti, siis aasta hiljem juba 58 protsenti ja 1982. aastal müüdi sel viisil 70 protsenti kaupadest.

Konkreetsemalt kampaaniatest ja imagoloogiast kui kapitalismile omastest nähtustest hakati Eestis Vaitovski sõnul rääkima alles üheksakümnendatel. «Kaubamaja algusaegadel puudus otsene kasumi teenimise motiiv, tegu oli riigiasutusega ning vaja oli realiseerida riigis toodetud kaubavarud vastavalt plaanile. Reklaamil oli tol ajal pigem meelelahutuslik ja inimesi hariv ülesanne. Meenutagem kas või Eesti Reklaamfilmi teoseid.»

Samas kui mingis kaubagrupis oli suur ülejääk, siis püüti sellest Vaitovski sõnul reklaami abil vabaneda küll.

Enne aastat 1973. aastat, kui avati B-korpus ja Kaubamaja laienes, tegeleti põhiliselt vitriinide kujundamisega, sealt edasi ka sisekujunduse ja reklaamiga väljaspool Kaubamaja.

Sisearhitekti töö vajalikkuse tingis eelkõige iseteenindavale müügile üleminek, kus oli vaja uut mööblit ja muud tarvilikku sisekujunduseks.

Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel oli Kaubamaja suurim kaupade reklaamija terves Eestis. «Samuti on peaaegu esimestest päevadest tänapäevani Kaubamajas olnud siseraadio,» lisas Vaitovski.

Kokkuvõttes võib tema sõnul öelda, et reklaam ja imidžikujundus on muutunud järk-järgult olulisemaks alates üheksakümnendate algusest.

«2010. aastaks plaane tehes tundus meile, et nii suurt juubelit ühe päeva või ühe nädala pikkuse kampaaniaga tähistada oleks liiga tagasihoidlik. Sellepärast otsustasime juubelivõtmesse viia kogu aasta ettevõtmised, samuti meenutada läbi erinevate näituste viit möödunud aastakümmet,» kirjeldas Vaitovski.

Veebruaris ja märtsis oli Tallinna ja Tartu Kaubamajas võimalik näha näitust «50 aastat Kaubamaja», mis keskendus Kaubamaja igapäevaelule läbi viie kümnendi, asetades siinse olustiku ka rahvusvahelisse konteksti läbi olulisemate sündmuste laias maailmas.

Näitusel oli võimalik näha vaateaknaid ja sisevaateid läbi aegade, samuti esemelisi mälestusi, mis kogutud Kaubamaja kauaaegsetelt töötajatelt. Eraldi osa oli pühendatud vormirõivastele, mida Kaubamajas aastate jooksul kantud on, näha sai ka vanu reklaamklippe, pakendeid ja etikette. Näituse fotoline osa on nähtaval ka Facebookis.  

Järgmine näitus näeb Vaitovski sõnul ilmavalgust juba augustis ning seda saab vaadata 24 tundi ööpäevas Kaubamaja vaateakendel kuni augusti lõpuni nii Tallinnas kui Tartus.

Tegu on ülevaatenäitusega «50 aastat Eesti moodi», kus saab näha möödunud aastakümnetele iseloomuliku käekirjaga moekunstnike moejooniseid ning ka sama kümnendi rõivaid, millest ühed pärinevad jaekaubandusest, teised aga on moekunstnike originaaltööd.

Jõulude eel on kavas ka veel kolmas näitus, mille pealkiri «50 aastat kingitusi» peaks rääkima juba enda eest.

Septembris jõuab laiema avalikkuse ette ka raamat «50 aastat Kaubamaja», mis kujutab endast väärikat 160-leheküljelist trükist ja sisaldab ohtralt Kaubamajaga seonduvat pildimaterjali, intervjuusid tuntud eestlastega, meenutusi Nõukogude ajast ja tollasest elu-olust. «Teos peaks olema põnev lugemine kõigile, kes tunnevad huvi ajaloo või kaubanduse vastu.»