Keskkonnaühendused: põlevkivitööstuse keskkonnatasude tõstmine on vältimatu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kõrge koht ökoloogilise jalajälje pingereas on seotud põlevkivi kasutamisega elektrienergia tootmisel.

FOTO: Liis Treimann/Postimees

Keskkonnaühendused saatsid eile majandus- ja taristuminister Urve Palole pöördumise palvega arvestada energiapoliitika kujundamisel majandushuvide kõrval ka põlevkivitööstuse ulatusliku keskkonnamõjuga. Pöördumise allkirjastanud Eesti Keskkonnaühenduste koda (EKO) ja Eesti Maavarade ühing (EMÜ) rõhutavad vajadust põlevkivi kaevandamise tasude tõstmiseks ning jätkusuutliku valdkondliku arenguplaani koostamiseks.

Eesti keskkonnaorganisatsioonid on jälginud murega majandus- ja taristuministri väljaütlemisi seoses põlevkivi ja keskkonnatasudega. «Jääb mulje, et põlevkivitööstusettevõtetel on õnnestunud ministrit mõjutada kallutatud tõdedega, võtmata arvesse põlevkivitööstuse keskkonnamõjude tegelikku ulatust» rääkis EMÜ juhatuse liige Mihkel Pukk. «Postimehes 19. augustil avaldatud artiklist tundub nagu usuks minister, et keskkonnatasude tõstmine võib viia põlevkivitööstuse pankrotti. Põlevkiviõli tootjatelt laekus riigile 2012. aastal maksudena 12 miljonit eurot, samas kui õlitootjate enda kasum oli pea  kaheksa korda suurem, 92 miljonit eurot,» selgitas Pukk. «Riik ega ühiskond ei saa põlevkiviõli tootmisest ettevõtetega võrreldes väärilist tulu.»

Keskkonnaühendused peavad oluliseks, et põlevkivitööstuse tekitatav kahju keskkonnale korvataks vääriliste keskkonnatasudega. «Keskkonnaorganisatsioonid ei seisa vastu majandustegevuse mõistlikule arendamisele, küll aga oleme vastu raiskamisele ja saastamisele. Üks tervitatav võimalus viia põlevkivitööstuse mõju ja arengud ühiskonna vajadustega tasakaalu, on keskkonnatasude õiglane määr,» sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman

2013. aastal Praxise läbiviidud uuring «Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine» näitab, et 2010. aastal moodustas põlevkivitööstuse CO2-heide 94,1 protsenti kogu Eesti CO2-heitkogusest. Ida-Virumaa õhusaasteainete heitkogusest tuleb 95–98 protsenti põlevkivitööstusest. Põlevkivitööstuses tekkinud ohtlikud jäätmed moodustavad üle 90 protsendi kogu Eesti ohtlikest jäätmetest. Jäätmete taaskasutamise osakaal on 5–6 protsenti. Kaevandustest ja karjääridest pumbatav vesi ja Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASi tarvitatav jahutusvesi moodustab kokku üle 90 protsendi Eesti pinna- ja põhjaveekasutusest. Samal ajal on kogu põlevkivisektori panus Eesti SKT-sse neli protsenti.

Lisaks tasumäärade korrigeerimisele on vaja toimivat kava kogu valdkonna arenguperspektiivile. Arvestades, et tegemist on ebaproportsionaalselt suure keskkonnamõjuga, taastumatu ressursi kasutamisega, pole vaja mitte töösturite soovitud suuri investeeringuid veelgi ulatuslikumasse kaevandamisse ja töötlemisse, vaid läbimõeldud plaani põlevkivisõltuvusest vabanemiseks. 

Tagasi üles