Riik vähendab ettevõtjate koostöövõrgustike rahastamist

Riik vähendab ettevõtjate koostöövõrgustike rahastamist

FOTO: SCANPIX

Riigipoolne kaasfinantseerimine ettevõtjate koostöövõrgustikele, näiteks klastritele, väheneb vastavalt Euroopa Liidu koostöömeetmele algaval eelarveperioodil ehk 2015. aastal 70 protsendilt 50 protsendini, tuleval 2021-2028 eelarveperioodil kaob see lõplikult.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede selgitas BNSile, et algselt andis riik ettevõtjatele kaheks aastaks kaasfinantseerimist, et nad katsetaksid koostöövõimalusi. Kuna programm oli edukas, leiti täiendavaid võimalusi pikendada finantseerimist kolme aastani. Reede sõnul ei ole koostöövõrgustikke vaja riigile, vaid ettevõtjatele – kui ettevõtted leiavad, et nad tahavad koostööd teha ja on mõttekas ühildada oma turunduskulusid, arenduskulusid, uurimiskulusid ja muud, siis seda riik toetab.

«Kui me tahame Euroopa Liidu raha kasutada koostöömeetme jaoks, mille kohta me enne ütlesime, et seda rohkem ei tule, siis meil peab olema väga selge väljumisstrateegia. Koostöökeskused, sealhulgas klastrid, tehnoloogia arenduskeskused, kompetentsikeskused, inkubaatorid, kiirendid, peavad muutuma isefinantseerivaks. Kõigepealt oli rahastamise osa 70 protsenti ja omafinantseering 30 protsenti, nüüd jaotub finantseering võrdselt, 50 protsenti ja 50 protsenti. Järgmisel perioodil finantseerimist ei ole,» ütles Reede BNSile.

Reede rõhutas, et koostöövõrgustikud peavad toimima ettevõtjate vajaduse, mitte riigi rahastuse tõttu.

Reede märkis, et teisipäeval toimub koosolek klastrite, ministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahel, kus arutatakse klastrite olukorda.

Tagasi üles