Riigikontroll: riigi 2013. aasta finantsaruanne on enamjaolt õige

Variisikute kasutamine muutub riskantsemaks.

FOTO: SCANPIX

Riigikontrolli hinnangul on Eesti Vabariigi 2013. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige, see tähendab, et aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2013. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadusest. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.

Riigi 2013. aastal kogutud tulud olid riigieelarve täitmise aruande kohaselt 7,67 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid kokku 7,64 miljardit eurot. 2013. aastal ületasid riigieelarves tulud kulusid 30 miljoni euro võrra. Riigil oli 31.12.2013. aasta seisuga varasid kokku 12,5 miljardi euro väärtuses ning enamiku varadest moodustab põhivara. 31.12.2013. aasta seisuga on riigil kohustusi kokku 5,5 miljardi euro väärtuses.

Riigieelarve täitmise aruandega antakse riigikogule ja avalikkusele teada, kui palju raha on valitsus aasta jooksul kasutanud ning kui palju on seda järgmisse eelarveaastasse edasi kantud. Riigikontroll on varasemates auditites kritiseerinud üleviidavate kulude kohta esitatava info ebapiisavust. Näiteks on 2014. aastasse üleviidav summa 536 miljonit eurot.

Riigikontroll toob välja, et kahjuks on riigi koondaruande lugeja jaoks endiselt vastuseta küsimus, mis iga konkreetse ministeeriumi valitsemisala puhul kulude üleviimise põhjustas. Selgitusi raha ülekandmise põhjuste kohta ei ole alati esitatud ka ministeeriumide majandusaasta aruannetes. Arvestades ülekantava raha suurt hulka, on riigikontrolli hinnangul oluline ülekandmise põhjuste analüüs ning avalikustamine, et tagada raha kasutuse läbipaistvus ning eelarvete tõhusam planeerimine.

Positiivse muutusena toob riigikontroll esile, et tänu riigieelarve seaduse esitusviisi muudatustele on iga-aastane riigieelarve ja selle täitmise aruanne omavahel paremini võrreldavad.

Raamatupidamise tsentraliseerimisest ja ühtse raamatupidamistarkvara kasutuselevõtust on raamatupidamise tase enamiku ministeeriumide valitsemisalas paranenud.

Samas on riigikontroll seisukohal, et ministeeriumide finantsaruandlust saab muuta ökonoomsemaks. Kuna nendel majandusaasta aruannetel on vähe kasutajaid, tuleks riigikontrolli hinnangul aruandluse nõuded üle vaadata ning neid võimaluse korral lihtsustada. Sellega välditaks kasutute aruannete koostamist ning hoitaks niiviisi kokku ministeeriumide tööaega, mis kulub mahukate aruannete koostamiseks. Aruandluse uuendamisel tuleks seejuures juhinduda põhimõttest, et andmestik riigi koondaruande ja valitsemissektori rahandusstatistika tarvis oleks piisav, kuid üleliigsest andmete kogumisest, aruannete koostamisest ning auditeerimisest tuleks loobuda.

Kaupade ja teenuste soetamisel on riigiasutused riigikontrolli hinnangul üldjuhul järginud riigihangete seaduse nõudeid. Siiski leidsid audiitorid mõningaid puudusi: tuvastati tegemata hankemenetlusi, eriti arvukalt lihthangete puhul, eksiti hankemenetluse liigi valikul, esines probleeme hangete aruannete esitamisega. Samas on riigiasutused parandanud oma hankekordasid ja plaane, mille puudujääkidele riigikontroll eelmisel aastal tähelepanu juhtis.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles