Peep Sooman: kas kinnisvarafirmad valetavad?
16. august 2014, 18:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aus vastus – jah ja ei. See infopuder, mida erinevad bürood avalikkuse ette paiskavad, tugineb küll tavaliselt reaalsetele andmetele, ent sisukillud on väga hoolikalt välja valitud ja äärmise täpsusega sõnastatud, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Tulemuseks on totaalne segadus, sest ühed ütlevad, et hinnad tõusid, teised räägivad langusest ja prognooside osas ei tundu üldse olevat mõtet midagi tõsiselt võtta. Ennustused on risti vastupidised, jättes mulje, nagu kinnisvarafirmad kasutaksid prognooside tegemisel seapõrna ja kohvipaksu, mitte oma töötajate ajusid.
Aga kus on siis error – miks välja öeldud arvamused nii suuresti erinevad? Toon välja mõned põhjused.
1) «PR-tegevus peab olema alati positiivse sõnumiga.» See on lollus, millega tegeletakse ikka edasi, ehkki 2007. aastal alanud kinnisvarahindade langus ja aastal 2008 alanud ülemaailmne surutis oleks võinud ju õppetunni anda.
Pidev hinnatõusule rõhumine ajab lugejad ainult närvi, mitte ei too kliente juurde. Üks näide elust enesest – kõik turuosalised said juba kevadel aru, et ülehaibitud Kalamaja puitmajade hinnad saavad lähitulevikus matsu, aga välja ütles selle ainult Pindi Kinnisvara.
Ühtegi klienti me ei kaotanud, küll saime tänukirju. Ja konkurentidelt sõimata. Tänaseks on allahindlused Kalamajas reaalsus ja hinnad isegi üle kümne protsendi odavamad kui kevadel.
2) Kinnisvarafirmadel on tihti endal arvestatava suurusega arendusportfell, mistõttu ettevõtte omanikud annavad käsu toota positiivseid sõnumeid, et pressiteated inimeste käitumist mõjutaks. Lühiajaliselt vahel see toimib, pikaajaliselt saad aga endale narrimütsi pähe.
Uskuge, tean seda omast kogemusest, kui 2007. aastal kiresin koos teistega tulevasest nirvaanast kinnisvaraturul. Turgu ei mõjuta pressiteated, vaid inimeste maksevõime, laenuraha kättesaadavus ja hind ning nõudluse ja pakkumiste suhe jms.
Üks labasemaid näiteid on ühe büroo teade, kus väideti, et neljatoalised korterid lähevad nagu soojad saiad ja nende hinnad lendavad raketina üles. Arusaadava vastuse sain aga hoopis kinnistusregistrist – firmale kuulus arendusprojekt, kus olid alles ainult neljatoalised.
3) Kardetakse suurklientide äravoolu ja usaldamatust, kui sa nende huvides ei räägi. Minu otseses vastutusalas on varasid ligi 100 miljoni euro eest – suhtlen oma klientidega iga päev. Nii kummaline ka kui see ei tundu, neile meeldib, et keegi julgeb rääkida hinnalangusest, muredest, hirmudest ja turu jahtumisest, kui see tegelikult ka ees terendab. Igaühel neist on miljoneid eurosid betoonis kinni ja neil ei ole vaja punaste lipsude ja valgendatud hammastega kiidukukkesid, vaid partnereid, kes neid ka hoiatada oskavad ja julgevad.
4) Turule paisatakse toores statistika. Täpselt nii juhtus tänavu juunis. Kõik hõiskasid – hinnad on jälle tõusma hakanud! Võtsime telefonid kätte ja helistasime läbi suuremad arendajad, kelle majad olid äsja valminud.
Selgus, et juunis tehti uute korteritega keskmisest palju rohkem asjaõiguslepinguid (eriti suhtarvuna kõikidesse tehingutesse), mis olid kokku lepitud juba eelmisel aastal. Tegime vastavad arvutused ja saime lõpptulemuseks Tallinnas korraliku languse, mida kinnitavad ka täna juba kättesaadavad tehinguhinnad.
Kuhu nüüd selle jutuga jõuda tahan? Kinnisvarabürood on väga agressiivsed ja loomingulised meediasuhtlejad, sestap soovitan turu arengute analüüsimisel mitte tugineda ühe büroo seisukohtadele. Rohkesti tõde on kirjas ridade vahel, palju koorub välja siis, kui mitme erineva büroo turuülevaated kõrvuti panna. Ühte pressiteadet usaldades võite lihtsalt koledasti vastu pükse saada.
Peep Soomani kolumn ilmus Postimehe kinnisvara erilehes.