Uus-Venemaasse uskujad lubavad Donetskis «Stalingradi»

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemeelne mässuline 21. juulil Donetski raudtejaamas «vahipostil».
Venemeelne mässuline 21. juulil Donetski raudtejaamas «vahipostil». Foto: KONSTANTIN CHERGINSKY/REUTERS

«Siin kordub Stalingrad,» teatas Financial Timesi korrespondendile relvastatud mässuline hüüdnimega Taipan – pidades silmas eelseisvaid lahinguid Ukraina armeega Donetskis.

Lisaks Taipanile on venemeelsete jõududega liitunud tuhanded Donetski elanikud. Valitsuse hinnangul on mässuliste ridades nüüdseks 10 000 kuni 15 000 võitlejat.

Vältimaks tihenevat pommirahet on mässulised peitnud oma tankid ning üritavad end paremini varjata. Ühtlasi on nad üha umbusklikumad lääne meedia suhtes, kartes oma redupaikade reetmist Ukraina suurtükiväelastele.

«Kui ma sind veel siin peaks nägema, lasen su maha,» ütles üks mässuliste komandär sel nädalal lääne ajakirjanikule. «Kui meid kasvõi üks mürsk peaks tabama, otsin ma su üles ja tapan ära,» selgitas ta ajakirjaniku akrediteerimiskaarti pildistades.

Taipani jaoks on võitlus Kiievi armee vastu sama väärikas üritus, kui nõukogude armee võitlus natside vastu – oma elu ta kalliks ei pea.

Mässuliste nn Uus-Venemaa ideoloogia on omapärane sulam Vene õigeusu teoloogiast ja kultuuritraditsioonidest, mis nende meelest Ida-Ukrainas valitsema peaksid. Nädalaid tagasi Malaisia lennuki rusude juures vahti pidanud mässuliste komandör, hüüdnimega Toriseja, võttis «vaenlaste» all kokku ameeriklased, eurooplased, katoliiklased, protestandid ja lääne inimesed.

Mässuliste kõneisik Koba selgitab, et Ukraina kujutab endast rindejoont «tsivilisatsioonide sõjaks», mille mõistmiseks oleks kõigil kasulik lugeda Dostojevskit.

Koba ja tema kaaslaste meelehärmiks kipuvad paljud kohalikud Ida-Ukrainast põgenema. Kunagine miljonilinn Donetsk on suures osas hüljatud. Luganski 400 000 elanikust on lahkunud pooled.

Tsiviilelanikud on oma meelsuselt küll lõhestatud, kuid üha enam on neid, kes igatsevad endise rahu ja normaalse elu järele. «See on Ukraina. Me tahame oma rahulikku minevikku tagasi. Me ei taha seda sõda ja et keegi meid meie omal maal kaitseks,» ütles Olga – pensionär, kes elab otse rindejoonel Donetski eeslinnas.

Kobale – kes kasutab sama hüüdmine mis Stalin – jäävad sellised arusaamad mõistatuseks. «Ei mina nende kohalike mõtlemisest aru saa... kui neid pommitatakse, lähevad nad jälle ja jalutavad linna peal, joovad õlut ja lõõgastuvad. Groznõis ja Tshinvalis* me küll sihukest asja ei näinud. Meeste kohus on kaitsta oma maad,» on Koba nördinud.

* vastavalt Tšetšeeni Vabariigi ja Lõuna-Osseetia pealinnad

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles