Swedbank: tööjõupuudus ei näita vähenemist
14. august 2014, 15:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu on tööandjad sunnitud palkasid tõstma, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna avaldatud eelmise kvartali töötusstatistikat kommenteerides.
Tööd otsivate inimeste arv langes teisel kvartalil 47 000 inimeseni ning töötuse määr oli 6,9%.
Töötuse vähenemise taga on Mertsina sõnul üha tugevam teise kvartali sesoonne mõju. Kõige enam panustas töötuse vähenemisse hooajaliste tööde hõive tõttu kiiresti alanenud lühiajaliste töötute arv. Kui möödunud aasta keskpaigani langes pikaajaline töötus kiiresti, siis viimasel kolmel kvartalil on see üsna vähe muutunud. Pikaajaliste töötute ümberõppe ja tööturule tagasitoomisega tuleb tõsiselt tegeleda. Praegu otsib tööd ligikaudu 12 000 inimest, kes on ametlikust tööst olnud eemal juba üle kahe aasta. Mida kauem on inimene ilma tööta, seda raskem on teda ka tööturule uuesti tagasi tuua.
Lisaks töötuse vähenemisele jätkas esialgsetel andmetel teisel kvartalil suurenemist ka vabade ametikohtade arv. Mertsina sõnul on vabade ametikohtade arvu suurenemine üldjuhul olnud positiivses seoses majanduskasvu paranemisega. Selle nädala algul avaldatud SKP kiirhinnang näitaski teisel kvartalil üle 2-protsendist kasvu.
Samas aga tööhõive vähenemine süvenes - teisel kvartalil vähenes tööhõive aastases võrdluses 1,2% võrra. Koos töötute ja hõivatute arvu üheaegse vähenemisega on tugevasti langenud ka tööjõu hulk, teisel kvartalil aastases võrdluses 16 000 võrra.
Tööhõive langus koos majanduskasvu kiirenemisega näitab seda, et teisel kvartalil tööjõu tootlikkus paranes tublisti.
Tööhõive vähenemine jätkub. Selle taga on ühest küljest negatiivne rändesaldo, negatiivne loomulik iive, kui ka ettevõtete püüdlused ohjeldada oma tööjõukulude kasvu ning muuta tootmist efektiivsemaks. Seetõttu on ettevõtted võtnud tööle üha vähem uusi töötajaid. Väljaränne hakkab küll tasapisi aeglustuma (kuna välismaale suunduvate vastava vanusega inimeste arv väheneb), kuid süvenev negatiivne loomulik iive vähendab rohkem Eesti rahvastikku. Välismaal tööl käivate Eesti residentide arv viimasel ajal aga oluliselt muutunud ei ole - teisel kvartalil oli see 2,5% meie tööealisest elanikkonnast (15-74 aastat). Tööturule siseneb üha vähem inimesi ning elanikkond vananeb, millega suureneb ülalpeetavate hulk tööealiste inimeste suhtes.
Töötuse määra edasist alanemist võib mõnevõrra pidurdada selle aasta teisel poolaastal Venemaa sanktsioonide mõju ning tööstusettevõtete halvenenud kindlustunne. Samas jääb töötuse määr sellel aastal eelmise aastaga võrreldes madalamaks, 8% lähedale (eelmisel aastal 8,6%).
Tööpuuduse vähenemine survestab palgakasvu. Kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu on tööandjad sunnitud palkasid tõstma. Kuigi palga nominaalkasv jääb veel kiireks, ootame selle mõõdukat aeglustumist. Samas aga kiirendab tugevasti alanenud hinnakasv sellel aastal palga reaalkasvu. Järgmisel paaril aastal palga reaalkasv aeglustub.