Gaasihoidlates pole piisavalt varusid ja sooja vee defitsiit Ukrainas süveneb – riik peab tulema toime enda tootmisvõimsuse ja Euroopa Liidu tarnete abil. Ülemöödunud nädalal teatas Ukraina, et euroliidust tuleb neile lubatust vähem gaasi, sest tarned Ungarist vähenesid juulis ligikaudu poole võrra.
Madjarid nimetasid vähenenud tarnete põhjuseks maa-aluste hoidlate täitmist. «Elanike sooja veega varustamine taastub külmade ilmade tulekuga septembri lõpus,» rääkis Kiievi linnapea Vitali Klõtško. Ja ilmad lähevad tõesti külmaks – septembri teises pooles võib Kiievi öine temperatuur langeda kümne kraadini.
Ukraina globaaluuringute keskuse juhataja Mihhail Gontšari sõnul peavad ukrainlased leppima eeloleval talvel 15- kuni 19-kraadise toatemperatuuriga. Energeetikaekspert Andres Mäe lisas, et talve üleelamiseks vajab Ukraina hoidlatesse 18 miljardit kuupmeetrit gaasi, septembri lõpuks suudetakse aga koguda vaid 16 miljardit ühikut.
2011. aastal oli Ukraina vajadus 59 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, tänavu peab aga piisama 40 miljardist kuupmeetrist. Samas, varasematel aastatel on umbes 10 protsenti gaasist raisku läinud.
Ukrainlanna Ivanna Volochiy, kes omandas magistrikraadi Maastrichti ülikoolis Euroopa õpingute alal, rääkis, et väiksema gaasikogusega toimetulek tundub loogiline. Tema hinnangul pole organiseeritud küttelahendusi Ukrainas kunagi olnud.
Naine tõi ilmeka näite. «Mu vanemad elavad Ukraina lääneosas. Kui õues on 20 kraadi külma, siis korteris on 29 kraadi sooja. Nad teevad aknad lahti, et poleks nõnda palav,» rääkis ta. Temperatuuri ei saanud madalamaks sättida, kuna tegu on tsentraalse küttelahendusega.
Sooja vee defitsiit on Ukrainas tavapärane. «Praegu pole isegi Kiievis sooja vett,» ütles ta.
Samas, 15-kraadist või madalamat toatemperatuuri ei kujutaks ta ette.
Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk teatas, et Ukraina võib gaasitransiidi peatada. Riik on aga seotud Euroopa energiatarbijate hartaga, millest ühepoolselt taganeda ei saa.
«Otsese sõjalise rünnaku korral on see võimalik,» ütles Ukraina globaaluuringute keskuse juhataja Gontšar. Ta lisas, et oht oli erakordselt kõrge möödunud reedel, kui arvati, et Vene väed võivad riiki siseneda.
Lääne-Euroopa energeetiline vereringe sõltub Ukrainast. 2013. aasta gaasitransiit Ukraina kaudu oli 178 miljardit kuupmeetrit. Võrdluseks, pelgalt Saksamaa tarbis möödunud aastal 88 miljardit ühikut.