Google ja Apple piirasid salajaste kokkulepetega töötajate õigusi
11. august 2014, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA kohus ei nõustunud Google´i, Inteli, Adobe ja Apple´i poolt välja käidud 324,5 miljoni dollarilise leppetrahviga, mis oleks makstud töötajatele, kelle vaba liikumist ettevõtted omavaheliste kokkulepetega takistasid, kirjutab Reuters.
San Jose kohtuniku Lucy Koh hinnangul oli trahvisumma liiga madal ning ta nõudis varasematele sarnastele kaasustele viidates vähemalt 380 miljoni dollari suurust pakkumist. Hagejad nõudsid algselt umbes 3 miljardit dollarit.
2011. aastal kaebasid hulk ettevõtete töötajaid firmad kohtusse, kuna avalikkuse ette tuli nimetatud firmade juhtide, nende hulgas ka Apple´i Steve Jobsi ning Google´i nõukogu esimehe Eric Schmidti kirjavahetus, millega nood leppisid kokku, et hoiduvad üksteise tipptöötajate üle meelitamisest.
Näiteks, peale seda, kui üks Google´i personalijuht üritas ühte Apple´i tippinseneri üle osta, saatis Schmidt Jobsile meili, vabandades ning lubades oma personalijuhi vallandada. Jobs saatis selle meili edasi oma personalijuhile, lisades sinna omalt poolt naerunäoga emotikoni.
Samuti toodi päevavalgele Google´i 2006. aasta plaan avada Pariisis uus arenduskeskus, palgates selleks ka kolm endist Apple´i tipptöötajat. Veidi peale seda, kui Steve Jobs saatis Schmidtile meili, millega andis teada, et on «tugevalt nende töötajate palkamise vastu», teatas Google Jobsile, et on oma Pariisi keskuse rajamise plaanile Jobsi soovituste tõttu kriipsu peale tõmmanud.
Kohus jätkub septembris.