The Economist: Putin võib tõsta panuseid

Vladimir Putin.

FOTO: Allikas: The Economist

Moskva poliit- ja ärieliidi ridades ringlevad terminid nagu «isolatsioon», «koondumine» ja «iseseisvus», mis sisuliselt tähendavad sedasama asja: Venemaa valmistub pikaajaliseks diplomaatiliseks vaenuks ja majanduslikeks raskusteks.

Protsess näib üha hoogustuvat ning kiusatus Ukraina piiri taha paigutatud vägesid naaberriiki «humanitaarmissioonile» saata on suur, kirjutab The Economist. Venemaa vastuseis läänega näib olevat määratud kestma Putini-aja lõpuni ja võib-olla kauemgi.

Tugevdades oma toetust Ida-Ukraina mässulistele pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist tõestas Putin, et peab oma arusaama Venemaa ajaloolisest saatusest tähtsamaks kui vene rahva majanduslikku heaolu ja reputatsiooni maailmas.

Ilmselt panustab Putin sellele, et külma sõja järgse maailmakorra raputamine kannab niivõrd head vilja, et korvab elustandardite languse. Putinit «kaupmeheks» pidada oleks viga, ütles üks Ühtse Venemaa duumasaadik ja selgitas, et Putin on «ajalooline figuur», kelle eesmärgiks on kehtestada Venemaa kui iseseisev võimukeskus.

«Õnneks ei kuulu Venemaa ühtegi allianssi,» ütles Putin juulikuus oma julgeolekunõukogule, nähes seda kui «meie suveräänsuse garantiid».

Tempokalt aeglustuvale majanduskasvule vaatamata on Putin populaarsem kui iial varem ning tema propaganda-aparaat on osutunud ülimalt efektiivseks. Nagu näitas möödunud nädalal avaldatud sõltumatu Moskva mõttekoja Levada Keskuse küsitlus, näeb 74 protsenti venelastest Ameerikat negatiivses valguses – kõrgeim näitaja pärast Nõukogude Liidu lõppu.

Nüüd mil Putin teab, et suhted läänega on nagunii rikutud, võib ta olla valmis tõstma panuseid.     

Tagasi üles