Laupäeva õhtu Tallinna tänavatel. Koos videoreporter Jaanus Lensmentiga käime mõttes läbi kohad, kus võiks kohata purjutavaid seltskondi, kes ühtlasi ka rahu rikuvad, et siis nende peal riigikogu liikme Tõnis Kõivu soovitusi katsetada.
Eksperimendis osalejate sihtgruppi sobivad hästi ka need alkoholi pruukijad, kes valinud napsutamise kohaks mõne lastemänguväljaku, sest lõppastmes otsime ju häirijaid, ent sõna «häiriv» võib iga vaatleja jaoks tähendada väga paljusid asju.
Juba idee tasandil tekitas eksperiment toimetuses elevust, sest purjutavad seltskonnad on ettearvamatud ning võimalus lihtsalt peksa saada jutuga «olge nüüd tublid, minge jooge ja lärmake kusagil mujal» tundus üsna tõenäoline. Minul lipsmikrofon särgi all peidus ja videoreporteril valmidus minu vestlust joogisõpradega eemalt filmida, hüppame siiski pea ees tundmatusse.
Laupäeval tohib rohkem
Kell 21.30 Politseipargis. Meeleolu on lõbus, kuid mitte häirivalt. Mitu seltskonda on pargi eri otstes – kes häälekamad, kes tagasihoidlikumad. Põhjust kellelegi midagi ütlema minna saab vaid otsida ning seda me ei tee. Jäämegi eemaltvaatajateks.
Kristiine keskuse ümbrus pidavat olema suisa magnet purjutavatele seltskondadele. Ühe kortermaja hoovis napsutav seltskond teeb seda peaaegu haudvaikuses, eemalolijale vaevukuuldavalt üksteisega vesteldes.
Koidu ja Virmalise tänava ristil paiknev park võõrustab nelja seltskonda, kelle seast kaks noormeest mänguväljaku pingil õlut rüüpavad ja maailmaasju arutavad. Koht pole selleks just kõige sobilikum, kuid hilisel õhtutunnil ei ole ka ükski lapsevanem oma rüblikuga sinna mängima tulnud – seega ette heita pole midagi.
Umbes 40 minutit meie vaatluse algusest ja väljas muutub juba üsna pimedaks. Kell on 22.10 ja Westholmi gümnaasiumi vastas pargis on õhtuselt vaikne. Siiski peidavad puud-põõsad enda taga umbes kuut-seitset seltskonda, igaüks neist kahe- kuni kümneliikmeline. Park on nende vahel rahumeelselt ära jagatud ja lärmi keegi üleliia ei tee.
15 minutit hiljem saabume Mere puiesteele, Vene kultuurikeskuse kõrvale parki, kus purskkaevu ümber on mitu seltskonda ohtra alkoholi, naeru, kilgete ja rõketega.
Kalev Spa treppidest üles liikudes avaneb vaade parkimisplatsile, mis täitub vaikses tempos suveõhtunautijatega. Jõujaamaks sellele piirkonnale tundub olevat Rimi toidupood, mis oli küll meie saabumise ajaks alkoholimüügi lõpetanud, kuid punased kilekotid siin-seal andsid ostude päritolule selge kinnituse.
Jätame mõneks hetkeks selle paiga, et käia vahepeal Balti jaamas ja Snelli pargis. Jaama trollipeatuse juurest sõidab Selveri juurde politseibuss, kuid seegi poevarguse tõttu. Lärmajaid pole, jaama püsiasunikest pudelitühjendajaid ka mitte. Snelli pargis on küll mitu seltskonda, kuid kõik käituvad viisakalt ja teisi mitte häirides.
Soovitused töötasid
Vabaduse väljakult nn Bermuda kolmnurka liikudes saame aimu, et vanalinnas valitseb juba muust linnast «ülevam» peomeeleolu.
Esimene seltskond, kellel palume oma häält vaigistada, leiab, et miks peaks see kedagi häirima. «Miks me ei või [karjuda]?» küsib noormees, ja kui ütlen, et võtke vaiksemaks, tõstab ta veelgi häält: «Jumala p....i!»
«Siin võib siis karjuda?» küsin. «Jaa, absoluutselt!» saan vastuseks. Ei jää üle muud, kui kehitada õlgu, sest ega peomeeleollu joonud meestel pole tõenäoliselt ühtki mõjuvat põhjust enne keskööd «pidurit vajutada».
Läheme tagasi Kalev Spa esisesse parklasse, kuhu nüüdseks on kogunenud mitu seltskonda, kes üksteise võidu auto helisüsteemi testivad. Lähen ühe sellise auto juurde ja uurin, kas uuest korrakaitseseadusest ollakse teadlikud ja kas teatakse, et avalikult lubatud alkoholi tarbimine ei tähenda luba teiste rahu häirida. Vastus tuleb peaaegu identne eelmisega: «Aga täna on ju laupäev...»
Kolmas seltskond on Mere puiestee pargis ja ei püsi enam jalgadel. Tüdrukud tulevad põõsastest välja, tõmbavad seelikud põlvedele ja küsivad pargis istuvalt ülejäänud seltskonnalt alkoholilisa. Juttu korrakaitseseadusest ei taha nad mõistagi kuulda.
Eesti keel tundub neile liiga keeruline jälgida, niisiis läheme üle inglise keelele. Palvele häält vaiksemaks kruttida konkreetset vastust ma ei saanudki, kuid selle võib joogikoguse arvele kirjutada.
Poole üheks saab selgeks, et ilusa sooja ilmaga ei taha paljud siseruumides istuda ning nad tulevad kesklinna end välja elama. Laupäev ju, nagu põhjuseks toodi. Mingi seaduspärasus ikkagi leidub – kõige elavamad ja lärmakamad kohad Tallinnas asuvad alkoholi- ja toidukaupluste vahetus läheduses. Ehk tasuks ka politseil neid paiku varasemast rohkem kontrollida.
Mis aga puutub poliitik Tõnis Kõivu antud soovitustesse, siis võiks öelda, et need töötasid hästi. Keegi ju agressiivselt ei reageerinud. Samas võib arvata, et meil lihtsalt vedas. Teisest küljest – ehk ongi nii, et kui oled ise viisakas, rahulik ning oma sõnumis selge ja konkreetne, ei pane seda keegi sulle pahaks ning on kaks varianti – sind kas ignoreeritakse või kuulatakse.
