Pajo: põlevkivitööstuse areng pakub taastuvenergiale kasvuvõimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jututeemaks on taastuvenergia, siis kiputakse eeldama, et see on võimalik vaid suurte toetuste abil, leiab Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Tema sõnul vastandatakse taastuvenergiat fossiilsete kütustega - näiteks põlevkiviga - eeldades, et vähendades fossiilkütuste kasutamist suureneb ka taastuvenergia turuosa. «Taastuvenergia ning kodumaine põlevkivi on konkurentsivõimelised erinevate toodete loomisel ning praktiliselt omavahel ei konkureeri.»
Elektri tootmist põlevkivist on Eestis kavas 10 aastaga vähendada 4-5 TWh võrra, taastuvelektri tootmist kavatsetakse suurendada poole vähem. Taastuvenergia arendamisel tuleb esmalt ära kasutada tasuvaimad ja soodsaimad võimalused. Samas rääkides energiast ei tohiks piirduda vaid elektriga. Elekter moodustab vaid 21 protsenti Eestis tarbitavast energiast.
Soojuse tootmisel on taastuvenergia konkurentsivõimeline
Soojuse tootmisel on taastuvenergial tugev konkurentsipositsioon. Seetõttu tulekski soojuse tootmist arendada eelkõige taastuvatest energiaallikatest, kirjutas Pajo oma blogis. Ta tõi näiteks, et biokütustest soojuse tootmine ahjus või katlamajas toetusi ei vaja ning on märksa tasuvam võrreldes maagaasi või kütteõliga. Samuti on päikseenergiaga vee soojendamine täiesti konkurentsivõimeline. Eesti asulates, kus on olemas puiduhaket kasutava katlamaja rajamiseks vajalik soojuskoormus, on need kas juba rajatud või siis plaanis rajada, kirjutas Pajo.
Soodsaim taastuvelekter tuleb biokütusest, ent vajab väikest toetust
Tänased põlevkivi kasutavad elektrijaamad ei takista taastuvelektri suuremat tootmist, vaid pakuvad selleks odavaima võimaluse. Eesti Energial on võimalik kolme elektrijaama kõige uuemates plokkides kuni pool põlevkivist asendada puiduhakkega ning toota aastas juurde ligi 2,5 TWh taastuvelektrit.
«Biokütuste kasutamine olemasolevates elektrijaamades põlevkivi asemel on küll odavaim taastuvelektri tootmise viis, kuid päris ilma toetuseta seda täna teha ei tasu,» märkis Pajo.
Tema sõnul vajab tõsist toetust täiesti uue vaid taastuval kütusel elektrijaama või isegi koostootmisjaama ehitamine. Tänase elektri turuhinna juures, mis on umbes 40 eurot/MWh kohta, makstakse uuele taastuvenergiat tootvale elektrijaamale 12 aasta jooksul toetusena juurde 53,7 eurot/MWh kohta. Suurema toetuse maksab kinni tarbija oma elektriarve kaudu.
Põlevkiviõli tootmine teeb ruumi taastuvelektrile
Taastuvatest energiaallikatest vedelkütuste tootmine on praegu väga kallis, tunnistas Pajo. Biodiisel ja bioetanool on olemas, kuid ei suuda ilma suurte toetusteta konkureerida fossiilkütustega. Lähikümnenditel on vedelkütuse vajadust võimalik katta valdavalt fossiilsete kütuste abil. Põlevkiviõli tootmise laiendamine ei takista taastuvenergia arendamist. Põlevkivitööstus on huvitatud, et suurem osa põlevkivist jääks vedelkütuste tootmiseks. «Meie põlevkivist vedelkütuste tootmise strateegia elluviimisel väheneb järgmise 10 aasta jooksul põlevkivist elektri tootmine 4-5 TWh/aasta võrra.» Pajo sõnul põlevkivitööstuse areng vabastab tee soojuse ja taastuvelektri suuremale tootmisele.