Senaatorid: BP võis taotleda terroristi vabastamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
British Petroleumi (BP) logo.
British Petroleumi (BP) logo. Foto: AP / Scanpix

USA demokraatidest senaatorid nõuavad BP ärihuvide uurimist Liibüas, süüdistades firmat Lockerbie pommimehe vabastamisele kaasaaitamises vastutasuks naftalitsentside eest.

Pärast Mehhiko lahe naftaleket on USA kongress algatanud BP suhtes ridamisi uurimisi, millest enamik on keskendunud tööohutuse ja keskkonnakaitse küsimustele.

Olukorras, kus naftafirma palavikuliselt lekkele lahendust otsib, üritavad USA poliitikud üha innukamalt leida ka muid võimalusi nende ründamiseks.

Senati välissuhete komitee kavatseb New Jersey demokraadist senaatori Frank Lautenbergi ettepanekul hakata uurima, kas BP võis aidata kaasa Abdel Basset al-Megrahi vabastamisele Šoti võimude poolt möödunud aastal.

Lautenberg tsiteeris hiljutisi uudiseid, et BP hakkab puurima naftat Sidra lahes Liibüa rannikul ning küsis lähtuvalt sellest, kas firma aitas tehingu sõlmimise huvides kaasa Megrahi vabastamisele.

«On hirmus mõelda, et BP võib lõigata kasu terroristi vabastamisest, kelle kätel on 189 ameeriklase veri,» ütles Lautenberg komiteele saadetud kirjas. «PanAmi lennu 103 ohvrite pereliikmetel on õigus teada, kas antud olukorras mitte õiglust ärihuvidele ohvriks ei toodud.»

BP ütles eile, et see on «avalikkusele ammu hästi teada», et nad väljendasid Briti valitsusele oma muret Megrahi vabastamise protsessi venimise pärast.

«Nagu paljud teised, olime ka meie teadlikud, et viivitamine võis mõjuda negatiivselt Suurbritannia ärihuvidele, sealhulgas BP naftauuringute lepingu allakirjutamisele,» ütles BP pressiesindaja Andrew Gowers. «Samas ei pakkunud me omalt poolt välja konkreetseid kokkuleppe vorme, kuna see oli Briti ja Liibüa valitsuste pädevuses. Samuti ei üritanud me mõjutada Megrahi juhtumi lahendust, kuna selle üle otsustas Šoti kohtunik, mitte Briti valitsus.»

Megrahi vabastati Šoti vanglast «humanitaarsetel» põhjustel, kuna arst tuvastas tal vähi ja ütles, et mees sureb hiljemalt kolme kuu pärast. Nüüd aga on Megrahi tagasi Liibüas ja arst on tunnistanud, et ta võib elada veel vähemalt 10 aastat.

Lisaks Lautenbergile on Suurbritannia valitsuselt Megrahi vabastamise üksikasjade uurimist palunud ka New Yorgi senaatorid Kirsten Gillibrand, Charles Schumer ja Bob Menendez. Paljud 1988. aastal aset leidnud terrorirünnakus hukkunud ameeriklased olid pärit New Yorgist või New Jerseyst.

«On igati alust arvata, et see terrorist vabastati valediagnoosi alusel,» kirjutas Schumer. «Meile on see eriti vastumeelne, kuna usume, et isegi lähenev surm – kui see tõesti tõsi oleks olnud – ei ole sellistel juhtudel piisav põhjus terroristi vabastamiseks.»

Vastuseks senaatoritele kirjutas Briti suursaadik Washingtonis Nigel Sheinwald, et Megrahi vabastamise otsus võeti vastu pärast Šoti valitsuse põhjalikku uuringut, järgides «üldiselt aktsepteeritud häid tavasid».

BP, kelle aktsiate hinnad on alates 20. aprillil toimunud plahvatust kaotanud poole oma väärtusest, on otsinud võimalusi lisakapitali muretsemiseks ning üritanud meelitada potentsiaalseid investoreid Lähis-Idas, ka Liibüas.

BP sai gaasi- ja naftauuringute loa Liibüas aastal 2007.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles