iDeal kampaania

NATO naaseb juurte juurde: kaitsta Euroopat

Ida-Ukrainas tegutsevad jätkuvalt venemeelsed võitlejad, kelle toetajaks on ka NATO nimetanud Venemaad.

FOTO: SCANPIX

Alles see oli, kui NATO nägi välja kui uut rolli otsiv sõjaline liit, kirjutab Financial Times ning nendib, et Krimmi annekteerimine ja Ukraina idaosa destabiliseerimine Venemaa poolt on toonud NATO tagasi oma loomise ajendi manu.

Kui 28 NATO liidrit septembris Walesi tippkohtumisele kogunevad, on nende mõtted taas alliansi algse missiooni ehk Euroopa julgeoleku juures. Arvestades lääne lõhestatusega keset Vladimir Putini agressiivsust ei pruugi üksmeel kergelt kätte tulla.

Panused on aga tõsised – ampsates tüki naaberriigist ning võttes endale õiguse «kaitsta» kaasvenelasi kunagise Nõukogude Liidu territooriumil on Putin esitanud väljakutse külma sõja järgsele asjade korraldusele.

Ootuste kohaselt vaatab allianss tippkohtumisel tõsise pilguga üle, kas NATO jõud on uute ähvarduste tasemel. Kõige keerukamaks kujunevad arutelud artikli 5 ehk kollektiivkaitse klausli tõsiseltvõetavuse tagamise üle.

Eriti haavatavad paistavad Putini Suurvenemaa-strateegia valguses kolm väikest Baltimaad, kirjutab ajaleht oma juhtkirjas ning toonitab ka Poola palvet, et endisi nn idabloki maid ei koheldaks kui teise klassi kodanikke.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles