Jultumus Jukosega: kuritöö ja karistus

Naftakompanii JUKOS endine juht Mihhail Hodorkovski 2004. aastal peetud kohtuprotsessi ajal.

FOTO: SCANPIX

Lähiajaloost ei leia just palju sellist poliitilist jultumust nagu Jukose tükeldamine Vene valitsuse poolt kümme aastat tagasi, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Paari küünilise sammuga hävitas president Vladimir Putin oma poliitilise oponendi Mihhail Hodorkovski ning haaras kontrolli tema firma üle – mis oli tol ajal Venemaal suurim.

Haagi rahvusvahelise arbitraažikohtu süüdimõistev otsus Venemaa kohta sisuliselt vaid kinnitab seda, mida maailma üldsus kõik need aastad arvanud on, sõnastades selgelt, et Jukos langes «Vene võimude poliitiliselt motiveeritud rünnakute seeria ohvriks», kusjuures viimaste eesmärgiks oli «ajada Jukos pankrotti, anda selle varad üle riigifirmale ning vangistada [Hodorkovski], kes ilmutas poliitiliseks rivaaliks saamise märke».

50 miljardit dollarit, mis Vene riigilt Jukose endistele suuraktsionäridele välja mõisteti, ületab 20-kordselt senise suurima rahalise karistuse antud kohtus. See võrdub 11 protsendiga Venemaa valuutareservidest ning 10 protsendiga riigieelarvest. Lisaks on veel «soolas» arvukate väikeaktsionäride kahjunõuded.

Haagi vahekohtunike erapooletust – kõik kolm olid oma otsuses üksmeelsed ning üks neist on Venemaa enda poolt ametisse määratud – on Moskval raske vaidlustada.

Otsus on lõplik ning edasi seda kaevata ei saa. Mõne vastulause esitamine Hollandi kohtute kaudu tuleb küll kõne alla, kui lõputu puiklemine ja tõeväänamine ei ole võimalik.

Kui Putin end paadutab ja lihtsalt keeldub maksmast, võivad hagejad saada oma raha tagasi Venemaa välismaiste varade arestimise teel – mis loomulikult ei laabuks kergelt. Ukraina tõttu niigi närvesööv vastuseis läänega teravneks veelgi.

Tagasi üles
Back