Krooni väärtus püsib kindlalt
13. juuli 2010, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofin avalikustab täna krooni ja euro vahetuskursi, milleks saab 15,6466 krooni euro eest. Enamik majandusinimesi usub, et see on õiglane vahetuskurss.
«Olukorras, kus Euroopa Komisjon ja eriti Euroopa Keskpank tunnevad pigem muret meie konkurentsivõime üle praegusegi valuutakursi juures, oleks revalveerimine suhteliselt surnult sündinud idee,» märkis SEBi ökonomist Hardo Paljula.
«Arvan, et meie läbirääkijate huvides on pigem kursi teemast kiiresti üle minna, sest kui see päevakorrale tõuseb, siis ikka pigem devalveerimise kontekstis.»
Üks häälekamaid huvigruppe, kes on kriisi puhkemisest alates krooni devalveerida soovitanud, on suurte eksportivate ettevõtete juhid ja omanikud.
Pole põhjust kurssi muuta
«Devalveerimise mõju oleks nii-naa, meie sissetulekud on eurodes ja väljaminekud on osaliselt kroonides. Devalveerimine oleks lühiajaliselt positiivse efekti andnud, aga ma ise devalveerimisse kui imerelva ei usu,» lausus Estonian Celli finantsjuht Riia Sillave.
Sillave sõnul on meie majandus juba tükk aega toiminud vahetuskursiga, kus üks euro võrdub 15,6466 krooniga. «Ma ei näe põhjust, miks see peaks muutuma,» ütles ta.
«Kui Eesti riigi väiksus võimaldab meil olla paindlik ning turu ja majandusega kiiresti kohanduda, siis arvan, et midagi stabiilset peab kodanikule jääma,» lausus Sillave krooni kursi kohta.
Eesti lähinaabreist on majandussurutise ajal valuutat devalveerinud Venemaa, Poola ja Rootsi. Ikka selleks, et oma tööstuse konkurentsivõimet hoida. Veel hiljuti viitasid nii mõnedki äritegelased kadedusega, kuidas kalli euro küüsis olev Soome kaotas odavamale Rootsile tootmismahte.
Nagu ütleb Pajula kirjutatud artikkel SEBi majandusprognoosis, jätkab Eesti majandus krooni devalveerimist ka tänavu. Rahakurss on meil euroga küll jäigalt seotud, aga palgad ja hinnad vähenevad riigis endiselt.
Või siiski – kroon on tegelikkuses ju tänavu näiteks dollari suhtes tugevasti devalveerunud. Olles jäigalt seotud euro külge, on ka meie armas kroon teinud kaasa kõik Kreeka laenukriisist tulenenud kukkumised maailma rahaturgudel.
Eesti Panga ametlik seisukoht on, et keskpank ei soovi krooni kursi üle spekuleerida. «Eesti krooni vahetuskurss euro suhtes on oma õigsust läbi pikkade aastate tõestanud» – umbes nii kõlab keskpanga seisukoht.
Aitaks inflatsiooni talitseda
Kui mõnigi riik on majanduse turgutamiseks devalveerinud valuutat, siis on ka vastupidiseid näiteid.
Viimane eurotsooniga liituja Slovakkia revalveeris Slovakkia krooni enne rahaliitu astumist kahel korral: esmalt 2007. aasta märtsis 8,5 protsenti euro suhtes, teist korda enne liitumist mais 2008, kui Slovakkia revalveeris krooni 17,7 protsenti euro suhtes. Viimase kursimuutuse järel sai sealse krooni ja euro suhteks 30,126 krooni euro eest.
Slovakkia majandus kasvas kiiresti ja krooni kurss püsis teiste valuutade suhtes tugevana. Mida revalveerimine andis (peale slovakkide suhtelise jõukuse kasvu), oli inflatsiooni allasurumine. Riik saavutas sellega aastaseks inflatsiooniks igati viisaka 2,2 protsenti aastas.
Viiteid majanduse mõjutamisele Eesti krooni kursi abil leiab ka Euroopa Keskpanga viimasest lähenemisaruandest.
«Kui toodangu kasv taastub, on tõenäoline, et Eesti krooni reaalkursi tugevnemine väljendub fikseeritud vahetuskursi režiimi tõttu kiiremas inflatsioonis,» märgivad Frankfurdi analüütikud mais avaldatud aruandes.
Euroopa Keskpanga huvi on teadagi inflatsioon. Aga nagu aruandest välja lugeda saab, aitaks mõningane krooni kursi tugevdamine meil eelolevail aastail inflatsiooni kontrolli all hoida.
Kommentaar
Livia Vosman
rahandusministeeriumi pressiesindaja:
Rahandusministeerium ei näe põhjust muuta krooni kurssi, mis on püsinud alates krooni käibeletulekust ja pidanud vastu kõigile väljakutsetele.
Lisaks annab paindlikuks osutunud tööturg Eestile head eeldused eluks jäiga nominaalse vahetuskursi tingimustes – tööjõukulude jõuline vähendamine nii koondamiste kui ka palga langetamise abil ei ole toonud inimesi tänavale.
Vahetuskursi nõrgendamine fikseeritud kursi puhul ehk devalveerimine, mida üldiselt käsitletakse majanduse nõrkuse märgina, võiks anda lühiajalise eelise Eesti eksportijatele teiste riikide suhtes.
Vastupidine tegevus ehk revalveerimine soodustaks importi ja raskendaks eksporti ehk vähendaks meie jooksevkonto ülejääki. Selle tagajärjel peaksid ettevõtted konkurentsivõime säilitamiseks kulusid samavõrra vähendama nii, et reaalsed palgad ja kulutase jääksid endiseks.
Euroopa Keskpank pole väljendanud soovi kehtivat kurssi kuidagi muuta.