Hiina siseturismi tõmbenumber: päev punaarmeelasena

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punaarmee mütsiga endine laevatehase töötaja poseerimas Mao Zedongi plakatiga rattaga.
Punaarmee mütsiga endine laevatehase töötaja poseerimas Mao Zedongi plakatiga rattaga. Foto: SCANPIX

Kujuta ette, et sind «tulistab» Punaarmee võitleja. Et heidad unele tellistest asemel ning pistad pintslisse kausikese hirsiputru. Või satud samale fotole naerusuise Mao Zedongi teisikuga. Ja kõike seda koopa juures, kust too oma kommunistlikku revolutsiooni pidas.

Hiina uusrikaste jaoks on selline kogemus võimalik – ning järjest ihaldusväärsem. Üha innukamalt külastavad nad paiku, kus Maod ülistatakse ja komparteid kõrgeks kiidetakse, kirjutab Financial Times.

Ajalehe Hiina korrespondendi sõnutsi on valitsus trendi üle üliõnnelik – see aitab pesta puhtaks partei korruptsioonist määrdunud palet. Ühtlasi aitab punaturism taassütitada revolutsioonilisi väärtusi, mis jõukuse tulles unarusse on kippunud jääma.

Viimase aastakümnega on Hiina investeerinud Punaarmee lahingupaikade arendamisse 9 miljardit jüaani (1,5 miljardit dollarit). Rõhku on asetatud ka kunagistele lahingutele Jaapaniga – sellest on kasu avaliku arvamuse kujundamisel käimasolevates territoriaalvaidlustes Ida-Hiina mere saarte pärast.

Läinud aastal kasvas nn lahingupaikade külastuste arv 30 protsendi jagu ligi 30 miljoni peale. Kokkuvõttes lõi «punaturismis» aga kaasa 786 miljonit hiinlast (aasta varem 670 miljonit).

Kasv on praktiliselt poole kiirem kui siseturismil tervikuna. Valitsuse vaimustuseks moodustavad kaks kolmandikku punaturistidest nüüd alla 35 aasta vanused isikud – varasemalt oli see vanainimeste pärusmaa. Valitsus valutas südant selle pärast, et noorusel oli kadunud kontakt väärtustega, mis tegid Hiina suureks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles