EAS on suunanud majandusse miljard eurot
16. juuli 2014, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringust selgus, et kõige enam on ettevõtetel aidanud kasvada tehnoloogiainvesteeringud, samas kui kõige väiksema mõjuga olid innovatsioonimeetmed, mille soovib EAS uueks eelarveperioodiks kriitiliselt üle vaadata.
EASi juhatuse liikme Taavi Lauri sõnul mõjutasid sihtasutuse jagatavad toetused oluliselt Eesti ettevõtlusmaastikku, kuhu on kümne aasta jooksul suunatud üle miljardi euro. «Perioodi 2007–2013 jääb iseloomustama väga suur hulk erinevaid EASi kliente. Toetuse saaja võis olla alustav ettevõte ühe töötajaga ning samal ajal ka Eesti kõige suurem eksportöör,» sõnas Laur. «Ettevõtjatel oli raske orienteeruda erinevate toetuste vahel. Sellest tulenevalt peab EASi edasine tegevus keskenduma senisest rohkem teavitustööle ja ettevõtjate sisulisele nõustamisele,» möönis ta.
EAS soovitab ministeeriumitel muuta innovatsioonialase koostöö hoogustamiseks toetuste ja teenuste sisu. Näiteks on oluline teadusasutuste ja ettevõtjate vaheline tihedam koostöö, mille tulemusi oleks võimalik turule viia. Ekspordi kasvu toetamiseks tuleb EASil endal hoogustada ekspordinõunike teenuseid.
EASi strateeg Tanel Rebane tõdes, et kõige mõjusamad olid tööstustehnoloogia investeeringu, -stardi ja teadmiste ning oskuste arendamise toetused. «Tehnoloogiainvesteeringu meede on positiivset mõju avaldanud paljudele ettevõtete majandusnäitajatele, millest olulisemad on tootlikkus ja tööhõive. Kõige vähem mõju avaldasid eelmisel perioodil innovatsiooni- ja eksporditoetused,» ütles Rebane.
Taavi Laur võttis kokku, et vaatamata suurele hulgale meetmetele on EAS töötanud efektiivselt. «EAS on oma administratiivse võimekusega Euroopas esirinnas ning ka vigademäär on jäänud minimaalseks.»
Ettevõtlustoetuste vahehindamine viidi läbi teist korda. Uuringus analüüsisid EAS ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettevõtete käekäiku ja võrdlesid tulemusi toetust mitte saanud ettevõtetega. Lisaks uurisid nad ettevõtjate arvamust toetuste rolli ja olulisuse kohta ning küsisid soovitusi uute meetmete väljatöötamiseks.