Juhtkiri: ikka see transport
9. juuli 2010, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eesti soovib saada Baltikumi keskuseks, tuleb parandada ligipääsetavust
Majanduskriis on sundinud Baltikumi turul tegutsevaid rahvusvahelisi kontserne kulusid kokku tõmbama. Muu hulgas tähendab see seda, et Eestis, Lätis ja Leedus asuvad tütarfirmad liidetakse üheks Balti üksuseks. Kolme kontori asemel jääb Balti riikidesse üks. Eesti huvides on loomulikult, et see asuks Eestis.
Meie kasuks räägib kõige enam muidugi euro tulek. Turg kipub olema väikeste valuutade ja majanduste vastu pigem umbusklik, seevastu Euroopa ühisraha ülevõtmisega suureneb nii Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsus kui kaovad ka valuutavahetustehingute kulud. Eriti mugav on siin alates jaanuarist toimetada muidugi eurotsooni kuuluvate riikide ettevõtetel.
Teine oluline tegur hea ettevõtluskeskkonna jaoks – mõistlik maksupoliitika ja asjaajamise mugavus – on Eestis Baltikumi kontekstis samuti suhteliselt hea. Eesti kasuks räägib ka tööjõu kättesaadavus, madal korruptsioon ja kõrge poliitiline stabiilsus.
Kuid tugev argument Eesti kahjuks on vilets transpordiühendus Euroopa ja läbi selle ka ülejäänud maailmaga, mis on põhjapoolseima Balti riigi muutnud omamoodi perifeeriaks. Eesti pea olematu rongiühenduse tõttu oleme ise ennast muu maailma suhtes isolatsiooni seadnud.
Mis lennuühendusse puutub, siis mitmed lennufirmad eelistavad Tallinnale Riiat. Rahvusvahelistel ettevõtetel on juba aja kokkuhoiu pärast (lisaks ümberistumisega kaasnevad probleemid, suurem võimalus pagasi kaotamiseks jne) otstarbekam valida keskuseks pigem Läti kui Eesti. Sama räägib ka statistika: kui läinud aastal läbis Riia lennujaama üle nelja miljoni reisija, siis Tallinna lennujaama kõigest 1,36 miljonit.
Nagu ei saa Eesti maapiirkondadesse tulla (ega ka jääda püsima) elu, kui maanteed on aukus, bussid on käigust ära ja rongirööpad üles võetud, nii kehtib seesama ka Eesti kohta tervikuna.
See kõik näitab selgelt, kui oluline on riigil Eesti transpordiühenduse parandamine lähiajal südameasjaks võtta. Kahtlemata on Eestile vajalik Rail Baltica projekti tegelikkuseks saamine, et ühine transpordivereringe ülejäänud Euroopaga ja selle kaudu kogu maailmaga toimuma saaks. Teine sama oluline suund on tihedam lennuühendus.
Tallinna uus lennujaam oleks valmis vastu võtma palju enam reisijaid, kuid ilma lennufirmadeta ei saabu siia ka reisijaid. Seega tuleb astuda samme selles suunas, et võtta uuesti ja seekord tõsisemalt ette suuremate lennufirmade toomine Tallinna.
Kui me tahame, et investeeringud ja töökohad jääks siia ning Eestist võiks saada Baltikumi ettevõtluskeskus, tuleb selleks pingutada, et transpordiühendus muu Euroopaga oleks paremini korraldatud, kui see on praegu.