Töötlevas tööstuses kasvasid palgad

Väikemetsaomanikud eelistavad metsa majandamise asemel selle maha müüa.

FOTO: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Eelmisel aastal kasvas Eesti töötlevas tööstuses keskmine palk seitse kuni kaheksa protsenti ja tööga hõivatute arv umbes kolm protsenti. Suurimaks töökohtade loojaks oli taas puidutööstus.

2012. aastaga võrreldes suurenes siseriiklik tootmismaht kümnendiku võrra. Kõige kiiremini kasvas õlitootmine. Positiivsed arengud olid ka teistes keemiatööstuse allharudes, puidu- ja elektroonikatööstuses ning ehitusmaterjalide tootmises. Tootmine vähenes tekstiili- ja masinatööstuses ning metallitoodete ja elektriseadmete tootmises.

Eelmisel aastal tootsid Eesti ettevõtted  1,8 protsenti rohkem kui 2012. aastal. Müügitulu suurenes ligi viis protsenti. Võrreldes 2012. aastaga kasvas mõnevõrra kiiremini ka eksport.

Töötleva tööstuse tootjahinnad tõusid aastaga keskmiselt 1,2 protsenti. Kiirem hinnatõus iseloomustas taas toiduainetööstust. Suurem hüpe toimus ka joogitootmises.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale üsna sarnased 2012. aastaga. Peamiseks probleemiks on endiselt ebapiisav nõudlus. Samas paranes tootmisvõimsuste rakendatus ning tööhõives olulisi negatiivseid muudatusi ei toimunud.

Euroopa Liidus oodatakse 2014. aastal mõningast majandusolukorra paranemist. Eesti peamistest kaubanduspartneritest on head väljavaated Lätis, Leedus, Saksamaal ja Rootsis. Üldine majanduskeskkond on töötleva tööstuse jaoks pigem positiivne, samas pinged seoses Ukraina ja Venemaaga avaldavad negatiivset mõju ka Eesti ettevõtetele, eeskätt idaturgudest rohkem sõltuvates tööstusharudes.

Tagasi üles