Koda: makse tuleb muuta, aga riikidele ei saa teha ühesuguseid ettekirjutusi

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

FOTO: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et on üldjoontes nõus Jürgen Ligi ja teiste Euroopa rahandusministrite ettepanekuga muuta tööjõu maksukoormust, kuid tema hinnangul ei tohiks kaotada kõiki maksuerandeid ega tõsta ainult tarbimisega seotud makse. Samuti ei saa tema sõnul anda Euroopa riikidele ühesuguseid juhiseid tööjõumaksude vähendamiseks.

Palts selgitas, et võrreldes enamiku Euroopa Liidu riikidega on Eestis väga vähe maksuerandeid ja süsteem tervikuna lihtne ja selge – ühe euro maksuraha kokkukogumiseks kulutame me kõige vähem. Euroopas tervikuna see nii ei ole ja maksusüsteemist ning eranditest arusaamine võib mõnes riigis olla üsna keeruline ja kulukas, ütles ta.

Lisaks tuleb Paltsi sõnul alati vaadata ka laiemat konteksti – kellega Eesti konkureerib ning milliseid maksunduslikke või muid toetusmeetmeid pakuvad meiega konkureerivad riigid. «Ka siin ei saa alati lähtuda siiski vaid sellest, et kui kuskil tundub üks nüanss kellelegi paremini sobivat, siis kopeerime kohe endale ka. Meile ei pruugi see üldse sobida ja tekitaks hoopis turumoonutusi või muid negatiivseid tagajärgi,» nentis koja peadirektor.

Maksuerandite kaotamisse suhtub Palts positiivselt. «Lihtne ja ühetaoline süsteem on enamasti kõige efektiivsem, põhjustab vähem kuritarvitusi ja maksupettuseid ning toetab avatud konkurentsi,» lausus ta, lisades, et Eestis on praegu erandeid vähe ja enamik neist on põhjendatud.

Palts tõi näiteks, et eluasemelaenu intresside tulumaksuerand on varem olnud kindlasti oluline ja võimalik, et on veel tänagi, kuid tema sõnul on küsitav, kas see on vajalik ka kaugemas tulevikus.

Palts arvas, et ravimite käibemaksusoodustuse kaotamine ei pruugi samas eriti mõistlik olla: «See on siiski madalama sisetulekuga inimeste jaoks väga oluline ning kui asendada see muude kompenseerivate meetmetega, võib kogu süsteemi administreerimine minna lõpuks oluliselt kulukamaks, kui loodetud kasu,». Lisaks ütles ta, et ravimid on ka hästi konkreetne ja reguleeritud valdkond, kus on erandit lihtsam administreerida nii, et selle kaotamine ilmselt pigem tulu ei tooks.

Palts ütles, et maksuerandite kaotamisel tuleb jälgida riikidevahelist konkurentsi. Ta tõi näiteks, et majutusteenustele on madalama maksumäära kehtestanud 24 liikmesriiki ja uuest aastast lisandub veel üks. Seega, kui Eesti otsustaks erandist loobuda ja majutusteenuse hind tõuseks võrreldes naaberriikidega, kaotaks Eesti välisturiste ja väheneks siseturism. See tähendaks Paltsi sõnul omakorda, et sissetulekus ei kaotaks üksnes hotellid, vaid suur hulk seotud teenusevaldkondi ja kaubandussektor tervikuna. «Kui mõjud peaksid ulatuma koondamiste ja pankrottideni, on tulemuseks ka riigi tulude vähenemine ja kulude kasv,» lausus ta.

Käibemaksu tõstmise või tervikuna tarbimismaksude suurendamise küsimust ei tohi vaadata eraldi muudest maksudest, rõhutas Palts. «Maksutõus, mis on seotud jooksvate kulude kasvuga on lubamatu, kuid kui süsteemi vaadatakse laiemalt ning vastu tekib näiteks tööjõumaksude alanemine, mis peaks omakorda töökohti juurde tekitama, siis võib seda ikka arutada,» arvas ta.

«Samas võib siis juba ka küsida, et miks mitte piirdudagi ainult tööjõumaksude langetamisega, sest lisanduvad töökohad, investeeringud ning suurenev tarbimine kataksid ära maksumäära vähenemisest tuleneva riigi tulude ajutise vähenemise ja kokkuvõttes jääksime plussi, isegi kui lühiajaliselt tuleks leppida negatiivse laekumisega,» lausus koja peadirektor. Ta ütles, et ainult tarbimisega seotud maksude tõstmine ei tooks kaasa midagi peale hindade kallinemise, tootlikkuse kasvu ületava palgakasvu, seekaudu konkurentsivõime halvenemise ja kokkuvõttes negatiivsete tulemuste nii majandusele kui riigi tuludele.

Üleeuroopalistest maksureeglitest rääkides tuleb Paltsi hinnangul silmas pidada mitut aspekti. Esiteks on juba praegu mitmed valdkonnad üsna palju Euroopa Liidu-üleselt reguleeritud – käibemaks, aktsiisid. Teiseks on erinevus, kas räägitakse ühtsetest maksusüsteemidest, –reeglitest, ebaausat konkurentsi tekitavatest maksusoodustustest või piiriülese maksustamisega seoses tekkivatest võimalustest makse optimeerida nii, et lõpuks maksukohustust ei tekigi.

Palts oli kindel, et kui erinevad reeglid võimaldavad kokkuvõttes maksudest kõrvalehoidmist, siis on vaja sellele tähelepanu pöörata. Mõnel juhul aitab tema hinnangul ehk maksuhaldurite paremast koostööst, kuid vajadusel tuleb ka reegleid ühtlustada ja tagada nende parem koostoime.

Ühtse ettevõtete tulumaksusüsteemi tekkimist Palts ei usu, kuid see ei tähenda, et piiriüleste olukordade reegleid poleks tarvis täpsustada ja rakendada. Ettevõtte tulumaksusüsteem on tema arvates üks neist valdkondadest, kus riikide vahel on olnud positiivne konkurents, mis peab säilima.

Tagasi üles
Back