Matemaatiku ja palgaeksperdi Pauli Sumase sõnul peavadki mehed naistest rohkem palka saama, sest nad teevad oma ametikohal keskmiselt 30 protsenti rohkem tööd kui naised ja peavad maksumaksjatena ülal kogu heaoluühiskonda.
Ekspert: mehed peavadki naistest rohkem palka saama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiste keskmine kuupalk Soomes moodustab 77,5 -81 protsenti meeste keskmisest palgast. Raamatu «Vale, pöörane vale, naise euro on 80 senti» autor Sumanen on väitnud ajalehele Taloussanomat, et kõikides palgatasemete erinevust käsitlevates vaidlustes aetakse segamini mõisted töötase ja palgatase.
«Kui naiste ja meeste palku võrreldes ka tehtud töötunde arvesse võtta, võrdubki naiste euro ühe euroga. Kui ühiskond soovib tõelist sugudevahelist võrdsust, tuleks meeste palku hoopis tõsta või suurendada naiste töötundide arvu,» soovitas ta.
«Meeste töötase on kõrgem kui naistel, sest mehed teevad oma ametikohal selgelt rohkem töötunde kui naised,» väitis Sumanen.
«Soomes ei saa 999,999 promilli inimestest aru töötaseme ja palgataseme erinevustest. Kui statistikaamet teatab, et naiste sissetulekud on vaid 81 protsenti meeste omast, tuleks ühtlasi lisada, et kuupalgaliste meeste ja naiste erineva pikkusega tööaega pole arvesse võetud,» ütles Sumanen.
Sumase arvestuste kohaselt pole naise teenitud euro väärtus mitte 80 senti, vaid 102 senti, kui arvesse võtta ka ületunnid ja arvestada, et tegemist on netoeuroga. Ületundideta oleks naise keskmise tunnipalga ühe euro väärtus 104 senti. Naise brutoeuro väärtus ületunde arvestades oleks siiski vaid 94 senti.
«Elame endiselt ühiskonnas, mida peavad ülal mehed,» väitis Sumanen. «Kogu heaoluühiskond variseks kokku, kui mehed ei teeks nii palju tööd.»
Lisaks «Naise euro võrdub 80 sendiga»-müüdile on Sumase sõnul müüdiks osutunud ka naiste suur panus majapidamistöödesse.
«Isegi siis, kui kõik nädalas tehtud kodutööd arvesse võtta, teevad mehed naistest rohkem tööd,» väitis ta. Ta viitas sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi uuringule, mille kohaselt teeb paarissuhtes elav mees palgatööd ja koduseid majapidamistöid nädalas kokku 8,5 tundi rohkem kui tema naissoost partner.
Sumanen möönis, et kogu rahvastikku arvesse võttes pole see absoluutne tõde. «Kõikide elanikkonna rühmade lõikes teevad naised nädalas tõepoolest palga- ja kodutöid kokku tund aega rohkem kui mehed, kuid keda huvitab, kas Vantaa vanapoiss peseb nõusid kauem või vähem kui vanapreili Ikaalistest. Kui räägime tööjaotusest perekonnas, tuleks võrdluses kasutada siiski paarissuhtes elavate inimeste andmeid.»
Sumanen viitas ka statistikafirma Stakes hiljutisele uuringule, mille kohaselt naised kulutavad oma sissetulekutest ravikindlustusele 45 protsenti, kuid naiste osakaal tervishoiule ja vanurite hooldusele tehtavates kulutustes ulatub 59 protsendini. «Mehed on need, kes kulutused tervishoiule kinni maksavad,» ütles Sumanen.