Pärast aastaid kestnud ootamist selgus, et Euroopa kohus ei võtnud menetlusse Tallinna Rävala 8 kinnistu süüasja, mis tõi kriminaalkaristused endisele keskkonnaministrile Villu Reiljanile, ärimees Aivo Pärnale ja omaaegsele advokaadile Tarmo Sillale.
Ligi viis aastat väldanud ootamise järel teatas Euroopa kohus, et tunnistas süüaluste kaebuse «mitte vastu võetavaks».
Euroopa kohtusse pöördusid Pärna ja Reiljani kaitsjad. Pärna kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi palus tuvastada Aivo Pärna süüasja menetlemisel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumine Eesti riigi poolt. Kaitsja leidis kaebuses, et Pärna süüdimõistmisel Rävala 8 kinnistu protsessis on kasutatud lubamatuid tõendeid.
«Aivo Pärna süüd välistavad tõendid on jäetud täielikult tähelepanuta. Kõik ebaselgused on tõlgendatud Aivo Pärna süüks. Taoline kohtumenetlus, mille eesmärgiks on isik igal juhul süüdi mõista, on konventsiooni põhimõtetega olulises vastuolus,» märkis Mägi.
Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv märis toona, et Reiljani kaebus oli suunatud asja arutamisel aset leidnud menetlusnõuete rikkumisele, mis lõppkokkuvõttes olid viinud ka vale kohtulahendini süüdimõistava kohtuotsuse näol.
Rävala kinnistu süüasjas kohtu all olnud ning kahes esimeses kohtuastmes pistisega seotud süütegudes karistada saanud Reiljan, Sild ja Pärn jäid riigikohtu 2010. aasta mai keskel avaldatud otsuse järgi lõplikult süüdi.
Süüaasja viisid riigikohtusse Reiljani, Silla ja Pärna kaitsjad, kes taotlesid kassatsioonkaebustes oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Riigikohus leidis siiski, et kaitsjate kaebused tuleb rahuldamata jätta ning Tallinna ringkonnakohtu lahend jääb jõusse.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna tegudes on tuvastatud vastavalt pistise nõudmise, vahendamise ja lubamise süüteokoosseis.
Kolleegiumi seisukoha järgi on maa- ja ringkonnakohtu otsustega kindlaks tehtud, et Reiljani ülesandel küsis Sild ärimees Pärnalt raha otsustuste tegemise eest viimasega seotud äriühingu Wipestrex Grupp suhtes seoses Rävala 8 asuva kinnisasja pakkumismenetlusega.
«Samuti on kindlaks tehtud, et Pärn nõustus talle esitatud pistise nõudmisega. Seega on kriminaalasjas tõendatud pistise võtmiseks ja andmiseks vajaliku kokkuleppe olemasolu. Süüdistuses ja kohtuotsustes loetletud otsustuste langetamine oli Reiljani pädevuses tema ametialaste volituste tõttu keskkonnaministrina, seega tema ametiseisundi tõttu,» märkis riigikohus.
Kolleegium nõustus kaitsjatega, et jälitustoimingu protokoll tuleb osas, milles see kajastab 2006. aasta 9. augustil aset leidnud Pärna ja Silla vestlust, tunnistada lubamatuks tõendiks ning jätta tõendikogumist välja. "Jälitustoiminguga saadud teave on tõendina kasutatav vaid juhul, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid," märkis riigikohus ja lisas, et jälitustegevuse teostamisel ei järgitud kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid, kuna seda teostati eeluurimiskohtuniku suulise loa alusel. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe.
Kolleegium leidis siiski, et kirjeldatud rikkumine ei too endaga kaasa kohtuotsuste tühistamist, kuna tegemist ei olnud kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava tõendiga.
Harju maakohtu kohtunik Märt Toming mõistis 2009. aasta 19. mail Reiljani süüdi suures ulatuses pistise nõudmises ning karistas teda tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga. Kohus mõistis praeguseks advokatuurist lahkunud Silla süüdi pistise vahendamises ning määras talle rahalise karistuse 102.870 krooni ning Pärnale pistise andmise lubamise eest rahalise karistuse 143.440 krooni. Kohtu motiveeritud otsus oli kokku 266 leheküljel.
Kohtualuste kaitsjad Aivar Pilv, Üllar Talviste ja Maria Mägi märkisid, et süüdistus oli paljasõnaline ega toonud välja ühtki tõendit süüdistatavate kahjuks.
Tallinna ringkonnakohus jättis 2009. aasta novembris maakohtu otsuse jõusse.
2008. aasta 5. septembril alanud protsessil eitas Reiljan poolteise miljoni krooni suuruse pistise nõudmist, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Sild eitas pistise vahendamist ning Pärn pistise lubamist.
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt nõudis Reiljan keskkonnaministrina Tallinnas Rävala puiestee 8 kinnisasja müügi ajal vandeadvokaat Silla vahendusel AS-i Wipestrex Grupp esindajalt Pärnalt poolteist miljonit krooni pistist.
Uurimisandmetel saanuks Pärna äriühing pistise maksmise korral Rävala kinnisasja omandada soovitud tingimustel ning ühtlasi oleks tagastatud AS-ilt Wipestrex Grupp ära võetud 31,5 miljonit krooni tagatisraha ja OÜ Realway tagatisraha 31,5 miljonit krooni.
Reiljanile sai süüdistuse esitada pärast seda, kui riigikogu võttis talt õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekul saadikupuutumatuse.
Rävala puiesteel asuva keskkonnaministeeriumi endise hoone müügiprotsessi tagamaade uurimiseks käivitas kaitsepolitsei kriminaalmenetluse 2006. aastal ja tunnistas poolteist aastat hiljem kahtlustatavaks esmalt Pärna ning hiljem ka Reiljani ja Silla.
Keskkonnaministeeriumi konkursi Rävala 8 kinnistu ostuks võitis 2006. aastal Go Groupi tütarfirma OÜ Realway. Pärast võitu vaidlustas Realway konkursi tulemused ning ministeerium nõudis firmalt sisse enampakkumise tagatisraha 31,5 miljonit krooni.
Firma kaebas riigi kohtusse ning ringkonnakohus otsustas, et keskkonnaministril puudus selle käskkirja andmiseks õiguslik alus ning see on vastuolus riigivara seaduse ja riigivara võõrandamise korra sätetega.
Go Group sai Rävala 8 kinnistu siiski enda valdusesse, kuna samuti enampakkumisel osalenud Pärna firma AS Wipestrex Grupp müüs kinnistu Go Groupile 441 miljoni krooniga edasi. Riigile maksis Pärna firma kinnistu eest 380 miljonit krooni.
Realway pakkumine kinnistu ostuks, millest firma loobus, oli 426 miljonit krooni.