The Economist kiidab Eesti ID-süsteemi taevani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakiri The Economist avaldas oma võrguväljaandes analüüsi, milles vaadeldakse Eesti ID-süsteemi, võrreldakse seda teiste riikide pea olematute elektrooniliste teenustega ja leitakse, et Eesti on teinud julge hüppe tulevikku. Väärib märkimist, et artikkel avaldati «tulevikus», st järgmise päeva kuupäevaga.
Elektrooniline isikutuvastamine muudaks paljud teenused ja asjaajamised lihtsamaks, kuid alati jääb probleemiks turvalisus. Firmad võivad küll oma maja sees läbi viia töötajate tõhusa identifitseerimise, kuid see ei ulatu avalikku sfääri. Suured e-firmad, nagu Facebook, Google, Twitter jt pakuvad veebis tuvastamiseks oma kasutajatunnuseid, aga kuna miski ei taga, et nende taga on reaalsed inimesed, tekib oht identiteedivargusteks.
Artiklis sedastatakse, et Eestis on elektrooniline tuvastamine käigus olnud juba kümmekond aastat, seejuures ilma ühegi suurema turvaintsidendita. Iga vastsündinu saab kohe elektroonilise isikutunnistuse, üle 15-aasta vanused ID kaardi, soovi korral ka mobiili isikutunnistusega. Riiklikud andmebaasid on vastastikku sobivad. Riik pakub kodanikele 600 ja firmadele 2400 e-teenust. Rõhutatakse, et elektroonilise tuvastamisega saab selles väikeses riigis teha kõike, alates bussisõidu eest tasumisest kuni parlamendivalimisteni.
Firma asutamine, mis paljudes Euroopa riikides nõuab põhjalikku bürokraatlikku paberimäärimist, sünnib Eestis paari minutiga. Ja siin ongi ajakirja arvates peidus suur tulevik. Hinnatakse ideed, mille järgi võiks Eesti pakkuda virtuaalset kodakondsust, st võimalust e-teenuseid kasutada, ka välisriikide kodanikele. Tühise tasu eest, 30-50 eurot, saab taotleja vajalike biomeetriliste andmete esitamisel «satelliit-eestlase» ID kaardi ja mobiilse isikutunnistuse. Nüüd võivad nad vahetada Eesti riikliku turvastandardiga krüpteeritud e-posti sõnumeid ja kasutada oma elu hõlbustamiseks kõiki muid Eesti poolt pakutavaid teenuseid. See elavdaks majandust ja tooks riiki investeeringuid.
Kümnetest miljonitest «satelliit-eestlastes» koosnev elektrooniline diasporaa annab ajakirja arvates Eestile venemaa rünnaku korral ka täiendava julgeolekugarantii. Kui ohus on riigi elanikkonnast kümme korda suurema arvu inimeste huvid, on ka surve agressorile suurem.