Noorte palgaralli aeg on läbi

, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Kui aastatuhande alguses olid Eestis palgataseme tipus varastes kolmekümnendates kõrgharitud noored mehed, siis viimase kümnendi jooksul on enim teeniv vanuserühm iga aastaga keskmiselt ühe aasta võrra vanemaks jäänud, leidis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas äsjakaitstud magistritöös koostatud mudeli põhjal Mare Loos.

Seega viitab statistika sellele, et 2000. aastate alguses edu saavutanud noored mehed saavad siiani kõrgeimat palka. Loos uuris oma magistritöös statistikaameti tööjõu-uurin­gu andmete põhjal kõrgharitud ning täistööajaga meeste ja naiste palku aastatel 1989–2012. Tema siht oli teha ülevaatlik uurin­g Eesti kui siirdeühiskonna tööturul toimunud muutustest.

«Eestis on tehtud päris palju erinevaid uuringuid, kuidas vanema generatsiooni seas on probleeme üleharitusega ehk inimese haridustase on kõrgem, kui seda nõuab tema tehtav töö, või kuidas 1990. aastatel tekkis võitjate põlvkond. Samas on teiste sarnaste siirderiikide puhul uuringutest näha, et need muutused mõjutasid tööturgu ka hiljem kui 1990. aastatel. Kogu sellest perioodist Eestis pole kõikehõlmavat ülevaadet tehtud,» rääkis ta.

Eelnevad uuringud on näidanud, et siirdeühiskonnas töötab rohkem vanemaid kõrgharitud töötajaid madalaid oskusi nõudvatel ning noored pigem keerulisematel ametikohtadel. Seega on noortel tavapäraselt parem positsioon, kuna noored on omandanud uuemad ja turumajandusele sobivamad teadmised.

Samal ajal ei pruugi vanem tööjõud olla motiveeritud uue tehnoloogia kasutamiseks ümber õppima ja nende plaanimajanduse ajal omandatud teadmised kaovad osaliselt siirdumise käigus, kuna need ei ole turul enam nõutud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles