Vaevalt jõudis Moskva börs taastuda Krimmi annekteerimisega tekitatud hävingust, kui päevakorda vupsas viimane vaatus pikaleveninud kohtusaagas, mis seab taas küsimärgi alla piirkonna paslikkuse investeerimiseks.
Krimmist «kosunud» Kremlit kummitab Jukose kohtuasi
26. juuni 2014, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on juuli keskel oodata lahendust hiiglaslikule kohtuvaidlusele kunagise suurima Vene naftafirma Jukose suuraktsionäride hagis Venemaa Föderatsiooni vastu. Jukose hävitamine ligi kümnend tagasi – mida üldiselt peetakse poliitiliselt motiveeritud teoks – kujutab endast suurimat plekki Venemaa ettevõtluses pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Tegemist on ka ülekaalukalt suurima investeeringuid puudutava kohtuasjaga inimkonna ajaloos, rõhutab Financial Times: aktsionärid ootavad kahjutasu enam kui 100 miljardi dollari ulatuses.
Väikeaktsionärid on juba saavutanud Jukose asjas kaks kohtuvõitu – Jukose omandamine Venemaa poolt kuulutati ebaseaduslikuks. See annab alust oodata võitu ka suuraktsionäridele.
Siis seisaks Venemaa äärmiselt ebameeldiva valiku ees. Ta võiks raha ära maksta, tunnistades aga samas tühjaks oma aastatepikkused väited, et Jukost koheldi igati seaduspäraselt ning asi seisnes vaid kelmuses ja korruptsioonis.
Kui Venemaa keeldub maksmast, läheb tal välismaistes kohtutes rängaks ja kulukaks lahinguks. Ning investoritel on veelgi rohkem põhjust kahelda nende tahtes austada rahvusvahelisi reegleid.
Kõnealuse suure kohtuasja algatasid Haagis 2005. aastal GMLi (endine Group Menatep Limited, Jukose valdusfirma) osanikest tütarettevõtted, nende hulgas ka 30 000 endist Jukose töötajat kattev pensionifond. Kokku kuulus neile ligikaudu kaks kolmandikku Jukose aktsiatest.
Hagi esitati energiaharta lepingu alusel, mis sätestab piiriülese energiakoostöö reeglid. Venemaa oli hartale alla kirjutanud, kuid hoidunud seda ratifitseerimast. Siiski otsustas vahekohus aastal 2009, et Venemaa oli Jukose afääri ajal hartaga seotud.
Nõude esitajad väidavad, et Vene võimud, olles arreteerinud 2003. aastal korruptsioonisüüdistuste alusel Jukose suurima osaniku ja tegevjuhi Mihhail Hodorkovski, hävitasid ettevõtte sandistavate ja kunstlikult ülespuhutud maksunõuetega. Seejärel omandas valitsus firma varad, lõviosa läks Rosneftile.
GMLi võidu korral kuuluks suuraktsionäridele Leonid Nevzlinile, Vladimir Dobovile, Mihhail Brudnole, Vassili Šahnosvskile ja Platon Lebedevile väljamaksmisele miljardeid ja miljardeid dollareid. Pensionifondi kaudu saaksid raha ka endised töötajad.
Hodorkovski ise ei saaks mitte midagi, kuna kinkis oma osaluse 2005. aastal Nevzlinile. Pärast Hodorkovski vanglast vabanemist mullu detsembris on nii tema kui Nevzlin kinnitanud, et osalus ei olnud lihtsalt Nevzlini käes hoiul.
Nagu toonitab Financial Times, leiab see kõik aset ajal mil Venemaa vajab meeleheitlikult pikaajalisi investeeringuid, et lükata käima kängujäänud majanduskasv. Jättes tasumata hiigelarve, oleks värske raha riiki meelitamine veelgi keerukam.
Talupojamõistus dikteeriks, et tegelikult on kasulikum maksta. Nagu investorid aga Venemaal äri ajades avastanud on, ei ole aru seal alati au sees.