Hiina tudengid toovad Eesti ülikoolidele miljoneid kroone

Välistudengid Eestis.

FOTO: Graafika: PM

Eesti ülikoolid küsivad väljastpoolt euroliitu pärit tudengitelt kuni kaks korda kõrgemat õppemaksu, tänu millele laekub näiteks Hiina üliõpilastelt aastas kokku mitu miljonit krooni.


Aastail 2005–2009 on Eesti ülikoolidesse õppima asunud 132 Hiina tudengit. Rohkem on välistudengeid tasemeõppesse tulnud vaid Soomest.

Konkurentsitult suurim on Hiina tudengite protsent muusika- ja teatriakadeemias. Seda hoolimata faktist, et õppemaks on seal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud tudengitele tervelt 4600 eurot aastas ehk kõrgem kui üheski teises Eesti ülikoolis.

Muusika- ja teatriakadeemia teeb Hiinast tudengite saamiseks ka kõvasti tööd. «Meil on Hiinas koostööpartner, kes on tudengikandidaate otsinud. Oleme käinud neid ka seal eksamineerimas,» rääkis akadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

«See oli väike eksam – pidime pilli mängima ja nad otsustasid, kes saab siin õppida,» meenutas viis aastat muusika- ja teatriakadeemias klaverit õppinud Zheng Yan.

Nii teda kui sama kaua siin saksofoni õppinud Huang Lini pani tundmatu Eesti õppeasutust teiste välisriikide koolidele eelistama ennekõike see, et polnud vaja teha inglise keele eksamit. Teine oluline tegur oli siinse elu odavus.

Mariann Lugus Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist turundust koordineerivast sihtasutusest Archimedes märkis, et väljastpoolt euroliitu tulijatele on taskukohased ka siinsed õppemaksud. Euroopa riikides erinevad õppetasud sõltuvalt tudengi päritolust kuni kümme korda.

Samas mitmes Eesti ülikoolis sellist erinevust üldse pole, ehkki sageli on küll ingliskeelsetel õppekavadel tasud kõrgemad. Üks põhjus on soov olla välistudengitele atraktiivsem.

Nimelt ponnistavad pea kõik Eesti kõrgkoolid rahvusvahelistumise poole, põhjendades seda sooviga õpikogemust rikastada ja saada võimekaid tudengeid ning siinse rahvastiku kahanemisega.

Üks prioriteetseid riike on paljudele Eesti ülikoolidele Hiina. Mitu neist osalevad Hiinas haridusmessidel, loovad partnerlussuhteid sealsete kõrgkoolidega ja omavad seal agente.

Mõnes inimeses võivad Eesti ülikoolide kavad «Hiinat vallutada» tekitada hirmu, et äkki hakkab aasialasi valguma siia tuhandetes. See hirm võib olla alusetu. Vähemalt Yan ja Lin kibelevad koju tagasi.

Neiud kurdavad, et eestlastega pole lihtne sõbraks saada.

«Nad ainult ütlevad tere ja võib-olla küsivad, et kuidas läheb või midagi sellist, aga tegelikult nad minu arvates ei taha, et me nende maailma tuleme,» märkis Yan. «Kui neil on oma pidu, siis nad ei taha Hiina tudengeid kutsuda,» tõi ta näite.

«Võib-olla nad ka kutsuvad meid, aga nad räägivad alati eesti keelt, nii et me ei saa aru,» lisas Lin. Nii suhtlevadki muusika- ja teatriakadeemia paarkümmend Hiina tudengit peamiselt omavahel.

«Õpingud siin on täiuslikud, õpetajad on tõesti head,» rääkis Yan. «Aga Hiinas saame me pärast koolitunde teha palju asju, siin mitte.»

Mõlemad äsja muusika- ja teatriakadeemiast magistrikraadi saanud neiud sõidavad lähinädalatel koju tagasi. Sügisel alustab akadeemias õpinguid aga ligi kümme uut Hiina tudengit. Hiljuti leidis akadeemia agendi ka Lõuna-Koreas, nii et üliõpilasi on oodata sealtki.

Akadeemial siiski pole Pärtlase sõnul kavas hakata aasialasi massiliselt siia tooma, sest ruumi napib ja Eesti noorte õpetamine on ikkagi esmatähtis.

Tagasi üles