Suvitajaid oodatakse rohkem kui pikaajalisi üürilisi

Annika Poldre
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üürilised eelistavad nüüdisaegse sisustusega korras ja puhast korterit.
Üürilised eelistavad nüüdisaegse sisustusega korras ja puhast korterit. Foto: Urmas Luik

Suviti on Pärnus üürikorterite järele nõudlus suur. Kes aga pikemaks ajaks elamispinda üürida tahab, võib seda otsima jäädagi. Raskustesse satub ettevõtjagi, kes uutele töötajatele pikaajalisi üüripindu otsib.

175 aastat kuurordina tuntust kogunud Pärnu kinnistas äsja oma suvituslinna mainet taas suvepealinna tiitlit vastu võttes. Pärnul on vaieldamatult suvituspaiga eeliseid, mida pole Eestis ühelgi teisel linnal. Suvitajad annavad püsielanikele võimaluse üüripindadega tulu teenida.

Internetti kasutades on seda tänapäeval eriti lihtne teha ja pääseda konkureerima hotellide jt majutusasutustega. Üüriturul tundub suvel olevat ruumi kõigile pakkujatele ja pakkumisigi on mitmesuguseid ja igas hinnaklassis.

Suvekorterit soovivad paljud

Kõik kinnisvarafirmad, kes sel teemal küsimustele vastasid, kinnitasid, et suvel on Pärnus üüripindade ja suvituskorterite soovijaid väga palju. Suur nõudlus on hindu tõstnud. Uue Maa Pärnu büroo juht Peeter Sepp väidab isegi, et nõudlust on rohkem kui pakkumisi ning suveelamist otsivad Pärnus eelkõige eestlased. Teisel kohal on soovijate arvult soomlased, kellele üürivad kortereid nende oma kaasmaalasedki.

Ott Kosk Tõnisson Kinnisvarast täpsustab, et juuni algul olid pakkumine ja nõudlus tasakaalus, sest viimastel aastatel on lisandunud palju elamispindu, mida välja üüritakse. Keskmine üürikorteri ruutmeetri hind on tõusnud 4,9 euroni.

Keskmise kahetoalise korteri üürihind on 250 eurot nädalas. Uue kahetoalise südalinna suvituskorteri eest ollakse nõus maksma nädalas isegi 350 eurot.

Kõige enam soovitakse suvekorterit kesklinnas ja ranna rajoonis. Nõutuimad on kahe- ja kolmetoalised, põhjanaabritest suvitajad otsivad suuremaidki kortereid.

Lunapolise maakler Margus Laidna lisab, et eelkõige ollakse valmis tasuma kõrgemat üüri, kui eluase on nüüdisajastatud nii viimistluse kui ka mööbli ja kodutehnika poolest. „Nõukogudeaegse remondi ja mööbliga korterit välja üürides võib omanik juba ette arvestada probleemidega,” ütleb Laidna. Pikaks ajaks üürimisel on tema kinnitusel eelkõige probleeme omaniku vara hoidmise ja maksete õigel ajal tasumisega.

„Suvekliendid soovivad peamiselt puhtust, head asukohta ja elementaarseid mugavusi,” ütleb Kosk, lisades, et enamjaolt on korteriomanikud sellest teadlikud ja suudavad koostöös kinnisvaramaakleriga pakkuda kliendile head teenindust.

Maaklerist on üürimisel abi

Kinnisvara üüritakse välja otse ja büroode vahendusel. DTZ Kinnisvaraeksperdi Pärnu kontori maaklerteenuse juht Janno Peterson ütleb, et kinnisvarabüroo annab nõu üürilepingu asjas ja aitab leida sobivamaid pakkumisi. Sepp lisab, et korteri väljaüürimine kinnisvarafirma kaudu tagab peale põhjaliku üürilepingu ka kliendi taustauuringu ja järelteeninduse.

Laidnagi ütleb, et maaklerid teavad kõige paremini ostja ja üürija ootusi. Kosk soovitab samuti teha koostööd kogenud kinnisvaramaakleriga, kes on aastaid tegelnud suvekorteritega, kes suhtleb hästi võõrkeeltes ja kellel on hea klientide andmebaas. Mitu kinnisvaramaaklerit pakub omanikele suvekorteri haldusteenustki.

Pikaajalise üürilepinguga kortereid pole

Igal aastal suureneb nende soovijate hulk, kes tahavad üüripinda aastaks ja kauemakski. Paljud kinnisvaraomanikud pikaajalisi üürilisi ei soovi, vaid usuvad, et tuleb ilus suvi ja sellega kaasneb palju turiste. „Paraku kõigil omanikel nii hästi ei lähe, kui nad sooviksid,” ütleb Laidna. Ootus võib jääda täitumata ja korter hoopiski suveks tühjana seisma.

„Lühikeseks ajaks väljaüürimise ahvatlus on suur,” ütleb Petersongi. Lühike üüriperiood on Petersoni sõnutsi Pärnus lausa ajalooline paratamatus, mis aga pärsib uute linnaelanike lisandumist.

Peterson toobki esile ühe Pärnu arengut takistava probleemi, mis on seotud kinnisvaraga. Pärnakatele on küll ahvatlev investeerida üürikorteritesse, aga pikaajalise lepinguga üürikortereid linnas saada pole.

„Pärnu üüriturg on skisofreeniline,” nendib Peterson. “Üürileandjaga pole võimalik teha aasta-paari pikkust lepingut, sest suvel nõutakse kõrgemat üüri või pinna vabastamist suveks.” Pärnu kolledži avatud ülikooli õppuridki on kurtnud, et juuni sessiooni ajaks on raskem tuba leida kui sügisel või talvel.

Pärnu linnal oleks vaja umbes 30–40 pikaaegse üürikindlusega korterit, oletab Peterson, mis annaks uutele tööturule tulijatele võimaluse ennast siin sisse seada. See oleks linna panus nii sisserände soodustamiseks kui ettevõtjate toetamiseks, kui linn looks uutele töötajatele elamispinna võimaluse, sest korteriomanike peale, kes suveüürilisi ootavad, loota ei saa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles