Elering suunab riikidevahelistelt ühendustelt saadava oksjonitulu Eesti-Läti ühendusvõimsuse suurendamisse
25. juuni 2014, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elering asub paralleelselt rahastamistaotluse esitamisega Euroopa Komisjonile Tallinn-Riia elektriliini kaasfinantseerimiseks ka ise antud liini ehitamiseks ja teiste Läti-suunaliste liinide renoveerimiseks raha koguma, suunates riikidevahelistelt ühendustelt saadava oksjonitulu otse põhja-lõunasuunalise ülekandevõimsuse suurendamisse Eesti elektrisüsteemis, teatas ettevõte.
Selle aasta esimese viie kuuga laekus Eleringile ülekandevõimsuste tulu kokku 11,2 miljonit eurot. Vastukaubanduseks on samal perioodil kulunud üle 75 000 euro.
Elering ja Läti süsteemioperaator Augstsprieguma tikls (AST) valmistavad ette rahastamistaotlust augustis sulguvasse Euroopa Ühendamise Rahastu taotlusvooru. Eesti-Läti kolmanda ühenduse projekt on arvatud Euroopa Liidu ühishuviprojektide nimekirja, milles olevatele objektidele plaanib Euroopa Liit käimasolevas taotlusvoorus jagada kokku 750 miljoni euro ulatuses toetusi. Rahastamistaotluse aluseks oleva investeerimistaotluse on Eesti ja Läti regulaatorid juba heaks kiitnud.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul ei tule riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamiseks ehitada mitte üksnes vahetult üle piiri kulgevaid elektriliine, vaid tugevdada ka riigisisest elektrivõrku.
«Elering omandas möödunud aasta lõpus EstLink 1 varad ning tööd on alustanud Eesti-Soome teine ühendus EstLink 2, mille tulemusel on Eesti-sisese elektrivõrgu kasutus põhja-lõunasuunaliseks riikidevaheliseks elektrikaubanduseks märgatavalt kasvanud,» märkis ta.
«Visioon on ehitada 2020. aastaks välja vähemalt 1000-megavatise kaubandusliku võimsusega ülebaltiline ülekandevõimsuse koridor Soome-Eesti piirist Leedu-Poola piirini. Koridor ühendab koos valmiva Leedu-Rootsi elektriühendusega lõplikult siinsed elektriturud ja teeb võimalikuks Baltikumi sünkroniseerimise Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga,» selgitas Veskimägi.
Eestis vajavad muu hulgas uuendamist 330 kilovoldi elektriliinid, mis kulgevad Eesti ja Balti elektrijaamast Valga kaudu Lätti, kuna just nende liinide kaudu liigub valdav enamus põhja-lõunasuunalisest elektrivoost.
Jätkuvalt kasutab Elering ülekandevõimsuse oksjonitulu ka piiridel jaotatud võimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks ehk vastukaubanduseks neil tundidel, mil ootamatult ilmnenud tehniline probleem ei võimalda ülekandevõimsust turu käsutusse lubatud mahus anda.