Krimmi majanduses on keeruline aeg

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene rubla.
Vene rubla. Foto: Raigo Pajula

Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši klanni suhetele rajatud juhtimisel korruptsioonisohu liikunud riigi taandareng mõjutas oluliselt ka Krimmi majandust.

Kolm kuud pärast Krimmi elanike «palavalt tervitatud» Venemaa okupatsiooni algust on poolsaare ettevõtjate olukord ainult halvenenud. Venemaa on lubanud küll hiiglaslikke subsiidiume ja investeeringuid taristusse, kuid seni pole lubadused inimeste elu kergendanud. Praegu käib aktiivne vara ülevõtmine endistelt omanikelt. Näiteks eksproprieerisid uued võimud väljamõeldud ettekäändel Ukraina vastsele presidendile Petro Porošenkole Sevastopolis kuuluva meretehase.

Põllumajandust ähvardab kokkukukkumine, sest seni käis näiteks kütusega varustamine Ukraina kaudu, uuel isandal pole aga Krimmiga maismaaühendust. Krimmi nn põllumajandusministri kinnitusel oli juuni alguses poolsaarel vaid 6,3 protsenti põllumajandussektorile vajaminevast kütusest, kirjutas newsru.com.

Samal ajal kui Krimmi veine ootab ees Euroopasse sisseveo keeld, ei tohi kohalikku veini praegu Krimmiski seaduslikult müüa. Nimelt pole kohale saabunud Venemaa maksumärgid. Kohalik veinitööstus suutis müüa vaid kümnendiku mullusest mahust.

Krimmi kinnisvaraturg on tardunud täielikult kuni 1. juulini, sest alles sellel päeval hakkavad kehtima Krimmi suhtes vastu võetud Venemaa seadused. Kinnisvaraga toimuvad vaid üksikud ebaseaduslikud tehingud, kui Venemaa elanikud üritavad endale odavalt mere äärde maju osta. Tegelikkuses on aga küsitavad hinnad tõusnud tavapärasega võrreldes kolm kuni viis korda. Kui varem moodustasid 70 protsenti Krimmis puhkajatest ukrainlased, siis nüüd võtavad hotellid vastu vaid neid, kes on põgenenud Ida-Ukraina sõjatsoonist. Raudteeühendus Ukrainaga kallines üleöö ligi kolm korda, sest varem riigisiseseid soodustusi saanud transpordiliik muutus rahvusvaheliseks.

Igapäevaseid sisseoste takistab mure, et pärast rublale üleminekut ei jätku poolsaarel okupeeriva riigi rahatähti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles