Eesti ettevõtjatele mõjub Krimmi kaupade piirang ajanihkega
25. juuni 2014, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel neljapäeval Eesti antud nõusolek, et Euroopa kehtestaks Krimmist ja Sevastopolist pärit kaupadele impordipiirangu, puudutab ennekõike veini ja viina importijaid.
Anastatud poolsaarele investeerinud eestlased loodavad, et poolsaare üle võtnud Venemaa võimud asuvad välisinvestorite huvisid toetama. Kuid Krimmi majanduse üha halvenev seis viitab pigem murepilvede kogunemisele.
Massandra dessertveinide tarnija Raivo Raidam lausa särises stressist, rääkides oma peamiselt Ukrainale ülesse ehitatud äri tulevikuväljavaadetest.
«Olen Ukraina ja Krimmiga seotud juba 37 aastat ning kuus kuud tagasi ei osanud ka kõige halvemas unenäos praegust asjade seisu prognoosida,» lausus ta. «Kui oleksin teadnud, oleksin Krimmi veine suures koguses kokku ostnud ja Eestisse toonud.»
Praegu seisab Eesti ladudes tänavuse aasta lõpuni kauplemiseks piisav kogus magusaid Krimmi veine, kuid oodatava kaubanduspiirangu tõttu võib tekkida osturalli. «Tegemist on mitmekümne aasta vanuste kvaliteetveinidega ning võib-olla peaksin nüüd hinda tõstma, et veini jätkuks kaheks-kolmeks aastaks,» arutles ettevõtja.
Samas pole välistatud, et Ukraina kaubanduskoda siiski väljastab Krimmi veinitehasele Euroopasse eksportimiseks vajaliku sertifikaadi ning Raidami äri saab ka tulevikus takistusteta jätkuda.