Uuring: Eestis on ligi pool kasutatavast tarkvarast litsentseerimata

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ar
Ar Foto: SCANPIX

Eestis polnud 2013. aastal 47 protsenti personaalarvutitesse installeeritud tarkvarast korrektselt litsentseeritud, selgus Business Software Allianace (BSA) läbiviidud uuringust.

Teisalt on arvutikasutajate sõnul peamiseks põhjuseks, miks nad ei kasuta litsentseerimata tarkvara, hirm pahavaraga kaasnevate turvariskide ees.  Täpsemad murekohad on vastajate sõnul häkkerite rünnakud ning andmete kadumine.

«Eesti ettevõtted ei tegele tavaliselt oma tarkvara haldamisega, ehk neil ei ole tegelikult aimugi, mis nende arvutites toimub. Litsentseerimata tarkvara kasutajad seavad end nii suurde ohtu, seda nii majanduslikult kui rahaliselt,» selgitas BSA I The Software Alliance esindaja Eestis vandeadvokaat Kaido Uduste.

BSA üleilmsest tarkvarauuringust selgus veel:

·       ilma nõuetekohase litsentsita arvutisse installeeritud tarkvara osakaal Eestis oli 2013. aastal 47 protsenti, mis on 1 protsent vähem kui 2011. aastal. Litsentseerimata tarkvara väärtus oli kokku 14,7 miljonit eurot.

·       Põhiline põhjus, miks arvutikasutajad ei kasuta litsentseerimata tarkvara, on mure pahavaraga kaasnevate turvariskide pärast. Litsentseerimata tarkvaraga seonduvatest riskidest mainis 64 protsenti vastajatest üle kogu maailma häkkerite poolset lubamatut sissetungi ning 59 protsenti andmete kadumist.

·       IT-spetsialistid üle kogu maailma väljendavad muret, et litsentseerimata tarkvara võib põhjustada kahju, kuid vähem kui pooled neist on täiesti kindlad, et nende ettevõtte tarkvara on nõuetekohaselt litsentseeritud.

·        Ainult 35 protsenti ettevõtetest üle maailma on kehtestanud reeglid, mis nõuavad korrektselt litsentseeritud tarkvara kasutamist.

BSA üleilmne tarkvarauuring viiakse läbi IDC poolt iga kahe aasta tagant ning sellel aastal osales küsitluses pea 22 000 era-ja ärikasutajat ning üle 2000 IT-spetsialisti 34 riigist.

Riigikontroll on hakanud koostöös BSA-ga aktiivsemalt kontrollima tarkvara kasutamist nii riigiasutustes kui kohalikes omavalitsustes, et tuvastada tarkvara legaalsus ning juhtida tähelepanu tarkvara pideva haldamise ja regulaarsete auditite teostamise vajalikkusele.

«Tarkvara auditeerimine on meile tähtis prioriteet. Kui riigiasutused ja kohalikud omavalitsused järgivad reegleid, on nad eeskujuks erasektorile,» ütles riigikontrolör Alar Karis.

«On lihtsaid samme, mida iga ettevõtte saab astuda selleks, et tagada oma tegevuse õiguspärasus, näiteks kehtestada litsentseeritud tarkvara kasutamise reeglid ning pidada selle üle täpset arvestust,» ütles BSA I The Software Alliance president ja tegevdirektor Victoria Espinel.

«Samuti võiksid ettevõtted kaaluda rahvusvaheliselt tunnustatud tarkvara haldamise programmide kasutuselevõttu. Need tarkvarahalduse programmid võivad luua olulise lisaväärtuse läbi selle, et tagavad kohaste kontrollimehhanismide olemasolu, mis omakorda aitavad saada täielikku ülevaadet sellest, millised programmid on arvutivõrgus paigaldatud. See aitab organisatsioonidel vältida turva- ning tegevusriske ning tagab selle, et organisatsioonil on oma kasutajate jaoks õige kogus litsentse.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles